K, 25.05.2022

Sten Mahov: väärime soodsat uut elamufondi

Sten Mahov
Sten Mahov: väärime soodsat uut elamufondi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Sten Mahov
Sten Mahov Foto: Arvo Meeks

Kui tänapäeva noor, kel ette näidata juba mõningane töökogemus ja kelle pangakontole on säästude kujul kogunenud arvestatav rahasumma, soovib kinnisvara soetada, siis millised võimalused tal selleks Võrus, Põlvas või Valgas on? Kui sa ei ole nõus elama ahiküttega korteris või majas, ka ei ole tahtmist minna nõukogudeaegsesse paneelmajja, siis ega väga palju valikuid alles jäägi.

Tõsi, mõni uus kortermaja on siinses piirkonnas kohe-kohe valmimas või planeerimisjärgus. Leidub ka pakkumisi maalappidele, kuhu oma karpmaja peale ehitada. Samuti on üles vuntsitud mõni aja hammasrataste vahele jäänud muinsuskaitsealune objekt või toodud uut elu kunagistesse tehasehoonetesse.

Aga täiesti nullist ehitatud kortermaja, alustades näiteks kommunikatsioonivõrkude rajamisega? Ei tule ette, et möödunud 30 aasta jooksul oleks uut eluasemefondi suuremal või tegelikult ka väiksemal määral arendatud. Inimesed elavad endiselt kortermajades, millest kõige uuemad rohkem kui veerandsada aastat vanad. Nüüdisaega oleks tahtmist tulla aga küll.

Seal, kus on inimestel hea elukeskkond, tahavad nad ka olla. Keskkond tähendab ka head eluaset.

Ei saa ka järgmised 30 aastat end peita jutu taha, et elanikkond vananeb, inimesed lähevad elama mujale ning erialast ja hästi tasustatud tööd napib. Aastate jooksul on nii linnad kui ka sealsed elanikud siiski rikkamaks muutunud. Kuidas käituda ning midagi teha edasi olukorras, kus uut elamufondi peale ei tule, sest see ei tasu investoritele ära, kuid ehitamine ei ole ka omavalitsuste ülesanne?

Ei tule ette, et möödunud 30 aasta jooksul oleks uut eluasemefondi suuremal või tegelikult ka väiksemal määral arendatud.

Lüües lahti kinnisvaraportaalid, näeme, et kõige uuema ehk juba vähemalt 32 aastat (üle ühe põlvkonna!) vana paneelmaja korteri saab maakonnakeskustest endiselt kõige odavamalt Valgast, järgnevad Põlva ja Võru.

Protsentuaalselt ei hakka hinnatõusu välja tooma, kuid korterite hindu silmagagi vaadates näeb, et aasta jooksul on märgatavalt kerkinud needki. Et aga head pakkumised kaovad turult kiiresti, sealjuures ei ole tihti tähtis isegi hind, ei usu, et kohapealse elamufondi mittearendamine oleks seotud nii väga piirkonna madala ostujõuga. Tõsi, 100 000 eurot maksvat 46-ruutmeetrist kahetoalist korterit võib nüüd küll kusagile mujale edasi müüma minna...

Märksõnad
Tagasi üles