1. augustil jõustuvad töölepingu seaduse muudatused
15. mai 2022, 17:04
Töölepingu seadusesse võeti üle Euroopa Liidu direktiiv läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta; vastavad seadusemuudatused jõustuvad 1. augustil.
Maksu- ja ärinõustamisfirma Grant Thorntoni eksperdid Merli Kesküla ja Kristel Tiits toovad ettevõtte kodulehel ühe olulise muudatusena välja töölepingu seadusesse loodud uue paragrahvi, mis koondab kõik katseaega puudutavad sätted.
Uuendusena ei arvestata katseaja hulka ei seda aega, kui töötaja tööülesannete täitmine on takistatud kas ajutise töövõimetuse või puhkuse kasutamise tõttu. Katseaeg pikeneb võrdeliselt – näiteks juhul, kui töötaja oli viis päeva töövõimetuslehel, pikeneb katseaeg viie päeva võrra. Tööandjad peavad silmas pidama, et tähtajalise töölepingu pikendamisel või järjestikku sõlmimisel samalaadse töö tegemiseks uut katseaega ei kohaldata.
Muudatusega võetakse üle direktiivi põhimõte, et töötajat ei tohi kohelda ebasoodsalt seetõttu, et ta toetub enda õigustele, juhib tähelepanu nende rikkumisele või toetab teist töötajat enda õiguste kaitsel. Keskküla ja Tiits toovad näiteks, kui töötaja nõuab seadusega ettenähtud tasu ületunnitöö eest, aga tööandja ütleb tasu maksmise asemel töötajaga töölepingu üles.
Ebasoodsa kohtlemise tuvastamiseks ei võrrelda töötajat teiste võrreldavate inimeste või inimeste gruppidega, vaid võrreldakse töötaja olukorda tema varasema olukorraga. Ei ole oluline kindla kaitstava tunnuse olemasolu, näiteks sugu, vanus või veendumused, vaid kaitse on tagatud igale töötajale ka konkreetse ühise tunnuse puudumisel. Need kaks asjaolu eristavad ebasoodsa kohtlemise keeldu juba praegu kehtivast keelust diskrimineerida soolise ja etnilise kuuluvuse alusel.
Olulise muudatusena täiendati loetelu andmetest ja teabest, mida tööandja peab töötajale edastama enne tööle asumist töölepingu kirjalikus dokumendis. Tööandja kehtestatud sisemised korrad, lisatasude maksmise reeglid ja muud sellised dokumendid sellesse kategooriasse ei kuulu.
Praegu kehtiv seadus kohustab esitama töötajale andmed maksude, näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks, ja maksete, näiteks töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse kohta. Edaspidi peavad tööandjad esitama lisaks andmed selle kohta, mis asutustele makse ja makseid tasutakse ja mis kaitse töötajale maksude või maksete tasumisega kaasneb
Tööandja peab töötajat teavitama tööandja poolt tasustatud puhkustest ja nende kestusest, sealhulgas millistel tingimustel on töötajal sellisele puhkusele õigus ja milline on tasustamise kord.
Kui varem pidi tööandja töötajat teavitama töölepingu ülesütlemise tähtaegadest, siis nüüd tuleb täiendavalt lisada viited ülesütlemise vorminõude ja ülesütlemise põhjendamiskohustusele.
Tööandja peab esitama teabe ületunnitöö tegemise ja hüvitamise korra kohta. Teavitamiskohustus peab hõlmama teavet vähemalt selle kohta, et ületunnitööd tehakse kokkuleppel ja ületunnitöö hüvitatakse eelduslikult vabas ajas või poolte kokkuleppel rahas.
Kehtiv seadus eeldab neljakuulise katseaja kohaldamist ja kohustab katseajast kirjalikult teavitama vaid juhul, kui töösuhte pooled lepivad kokku lühemas kui nelja kuu pikkuses katseajas. Olemasolevate töötajatega lepingute muutmist seadus ei nõua.
Kehtiv seadus kohustab renditöötajat teavitama üksnes asjaolust, et tööülesandeid täidetakse renditööna. Renditöötajaid tuleb edaspidi teavitada kasutajaettevõtte nimest niipea, kui see on teada.
Summeeritud tööaega rakendavad tööandjad peavad edaspidi teavitama ka tööajakava muutmise tingimustest. Olenevalt pooltevahelisest kokkuleppest või ettevõtte töökorraldusest võib selline teave hõlmata seda, millistel juhtudel tööajakava muuta saab, kuidas muutmine toimub ja mis on muudatuste tegemise tähtajad ning kas tööajakava muudatusi võivad omavahel kokku leppida ka töötajad.
Direktiiv näeb ette töötaja õiguse taotleda sobivaid töötingimusi ja saada tööandjalt taotlusele põhjendatud kirjalik vastus kahe nädala jooksul. Sobivate töötingimuste taotlemise all võib eelkõige mõista osalise tööaja asemel täistööajas kokku leppimist ja tähtajalise lepingu vormistamist tähtajatuks. Samuti on töötajal lapsega seotud puhkuselt naastes või ravikindlustuse seaduse alusel hoolduslehe lõppedes õigus kasutada paranenud töötingimusi, näiteks nõuda palgatõusu, millele tal äraolekul oleks olnud õigus.
Tööandja ei saa edaspidi keelata töötajal väljaspool tööaega asuda tööle teise tööandja juures. Samuti ei tohi töötajat selle tõttu ebasoodsalt kohelda, näiteks takistada teise tööandja juures ametis oleva töötaja koolitusel osalemist. Teise tööandja juures töötamist võib piirata vaid töölepingu seaduse tingimustele vastava konkurentsipiirangu kokkuleppega.
Lisaks võeti vastu oluline muudatus raamatupidajatele. Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel kalendaarsel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti.