K, 30.11.2022

Teadlane: perenimede panekuga sooviti setod eestlasteks teha

Arved Breidaks
, reporter
Teadlane: perenimede panekuga sooviti setod eestlasteks teha
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Kirjandusteadlase Vahur Aabramsi sõnul läks setodele eesti perenimede panekuga paraku kaotsi pea kogu setode suuline nimepärand.
Kirjandusteadlase Vahur Aabramsi sõnul läks setodele eesti perenimede panekuga paraku kaotsi pea kogu setode suuline nimepärand. Foto: Arved Breidaks

Sada aastat tagasi said setod endale kampaania korras eestipärased perekonnanimed, mis pidid tollase arusaama järgi nad moodsasse Eesti ühiskonda lõimima. Paraku jäid aga eesti perenimede paneku hoogtöös üles märkimata vanad seto nimed, mis nüüdseks on enamasti unustatud, rääkis kirjandusteadlane Vahur Aabrams, kes on üks Värska talumuuseumis eilsest avatud, perenimede panekule pühendatud näituse autoreid.

Petserimaa elanikud, nii setod kui venelased, said endale perekonnanimed 1921. aastal ehk pea sajand hiljem kui eestlased Liivimaal ja Eestimaal. Kuidas nimepanek käis?

Petserimaa nelja valla peale moodustati 1921. aasta sügisel neli nimekomisjoni, pluss komisjon Petseri linnas. Igas komisjonis oli kolm liiget. Kuna lihtliikmed vahetusid, oli neid kokku paarkümmend inimest, neist kaks setot ja viis kohalikku venelast.

Märksõnad
Tagasi üles