Inimese tervis on eelkõige tema enda kätes. Just tema elu- ja teguviisid määravad, milliseks see kujuneb. Loomulikult on see tingimuslik lähenemine, mis eeldab tervena sündimist ja krooniliste haiguste puudumist. Aga kuidas siiski inimene otsuseid teeb? Mõjutavad neid eelnevad kogemused või omandatud arusaamad?
Kanada pedagoog Marshall McLuhan väidab, et kõik kogevad kõvasti rohkem kui mõistavad – sealjuures täpsustades, et just kogemused, mitte arusaamad, mõjutavad käitumist. Samas teadmine ühe või teise käitumise tagajärjest võiks, vähemasti peaks, omama üsna suurt jõudu meie käitumise ja tegutsemise kujunemisel.
Laiendades viimast McLuhani mõtet viimase aja traagiliste liiklusõnnetuste valguses, see kahjuks nii ei paista olevat.
Jaanuaris toimus Narvas liiklusõnnetus, kus hukkus kolm ning sai viga kaks inimest. Sõiduauto juht, kes oli joobes ning turvavööga kinnitamata, kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastutuleva sõidukiga. Hukkusid nii joobes juht, teise sõiduki juht kui sõiduki tagaistmel viibinud kaasreisija.
Hinnates sündmuse asjaolusid, on õnnetuse põhjustaja justkui selge, samas ei saa käsitlemata jätta teist ning üsna olulist fakti. Nimelt ei olnud teise sõiduki tagaistmel olijatel turvavöö kinnitatud ning üks neist hukkus. Roolis hukkunud isik sai paraku surmava löögi kokkupõrke momendil tagaistmel istunud turvavööga kinnitamata kaasreisijalt, kes paiskus vastu esiistet.
Veebruaris toimus Tallinna–Narva maantee 175. kilomeetril õnnetus, kus hukkus üks ja sai viga kolm inimest. Praegu meile veel teadmata põhjusel kaldus sõiduauto vastassuunavööndisse, kus toimus kokkupõrge teise sõiduautoga. Hukkus jällegi isik, kes istus tagaistmel ega olnud turvavööga kinnitatud.
Milliseid mõtteid tekitasid teis need kaks juhtumit?
Turvavöö kasutamine on viimastel aastatel oluliselt paranenud – seda väidet toetavad nii politseistatistika kui ka vastavasisulised uuringud. Paraku ei ole tagaistmel turvavöö kasutamine muutunud selliseks rutiiniks nagu esiistmel.
Uuringu kohaselt põhjendati sellist käitumist unustamise ja harjumatusega, ebamugavuse ja lühikese vahemaaga. Politseipraktikas on analoogsed põhjendused, kuid ka arusaam, et ehk ei juhtu midagi. Kas selline arusaam ei meenuta mitte vene ruletti?
Vikipeedia ütleb, et legendi järgi lõid selle karmi mängu Inglismaale läinud endised Vene aadlikud. Mäng loodi kahel põhjusel: Inglismaa elu ei pakkunud endiste aadlike jaoks piisavalt riske, mistõttu loodi vastav tugitoolisport ja aadlike hulgas oli levinud usk, et õigel aadlikul peab alati õnne olema. Selle hüpoteesi kohaselt oli vene rulett mäng, millega sai vähem õnnelikud välja selekteerida.
Hea liikleja, ära püüa liikluses käituda läbi kogemuste või vene ruleti põhimõtteid järgides, et «äkki täna läheb õnneks». Teadvusta endale, et mistahes kohal sa ka sõidukis istud, on turvavöö loodud sinu ja teiste tervise ning elu kaitseks. Ja sellest on kasu vaid siis, kui sa seda kasutad.
Turvalist liiklemist meile kõigile!