KIRI: Põhiseadus on ajale hästi vastu pidanud

Jaak Juske Foto: Sille Annuk

Hiljuti tähistasime meie praeguse põhiseaduse väikest juubelit. 30 aastat tagasi sündinud Eesti Vabariigi praegune põhiseadus lõi tugeva parlamentaarse riigikorra, mis on pidanud ajale väga hästi vastu.

1992. aasta juuni oli Eestis ajalooline. Käibele tuli Eesti kroon ning 28. juunil toimus põhiseaduse referendum. Hääletajatelt küsiti, kas nad kiidavad heaks uue põhiseaduse ja toetavad valimisõiguse laiendamist nendele Eesti kodakondsuse taotlejatele, kes on taotluse esitanud 1992. aasta 5. juuniks. Uut põhiseadust toetas 91,9 protsenti hääletajatest, valimisõiguse laiendamise lükkas aga tagasi 53,5 protsenti hääletajatest. Osavõtt rahvahääletusest oli 66,8 protsenti.

Pärast seda, kui Eesti Vabariigi riiklik iseseisvus oli õigusliku järjepidevuse alusel augustis 1991 taastatud, alustas tööd põhiseaduse assamblee. Toonase ülemnõukogu ja Eesti Komitee koostöös moodustatud assamblee tegutses 10. aprillini 1992 ning töötas välja uue põhiseaduse ja selle rakendamise seaduse eelnõud.

1992. aasta põhiseaduse demokraatlikud ideaalid on paljuski kantud Eesti esimesest, 1920. aasta põhiseadusest. Alus pandi tugevale parlamentaarsele riigikorrale. Kuid õpiti ka esimese põhiseaduse vigadest. Nii seati riigikokku pääsemiseks erakondadele viie protsendi künnis, mis aitab vältida liialt killustunud parlamenti. Taastati ka presidendi institutsioon, kuid erinevalt 1938. aasta põhiseadusest polnud presidendil väga palju võimu, pigem tasakaalustav roll.

Kolme aastakümne jooksul on põhiseadusesse tehtud vaid viis muudatust. Neist olulisim 2003. aasta septembris, kui rahvahääletusel kiideti heaks Euroopa Liiduga ühinemine.

Kuigi aeg-ajalt on kõlanud ka ettepanekud uue põhiseaduse koostamiseks, ei ole selleks tungivat vajadust. Kõik parlamentaarse riigikorra kriisid on leidnud põhiseaduse kohaselt lahenduse.

Erinevalt esimesest iseseisvusajast oleme olnud rahvana targemad ja suutnud oma demokraatlikku riiki ja ühiskonda hoida. See on tänapäeva maailmas väga suur väärtus. Eesti Vabariigi põhiseaduslik kord püsib kindlalt. Seda tuleb aga iga päev hoida. Meil kõigil.