/nginx/o/2013/05/29/1789598t1h04e7.jpg)
/nginx/o/2012/03/05/997994t1h36a2.jpg)
Haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Asso Ladva ütleb, et õpetajate soov meelsust avaldada on küll mõistetav, aga samas mitte väga põhjendatud, kuna haridust rahastatakse Eestis hästi.
Ministeerium õpetajate streigil mõtet ei näe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeeriumi seisukohti kommenteerides sõnas Ladva, et streigis pole iseenesest midagi ebanormaalset. «Kõikidel on õigus oma meelsust välja näidata ning streik on üks võimalus.»
Tema hinnangul on ministeerium omalt poolt teinud kõik, et streiki ära hoida. «Näiteks aasta alguses koostasime ülevaate, kuidas on omavalitsused kasutanud pedagoogide palkadest eraldatud riigi raha. Ministeerium on seisukohal, et õpetajate palkadeks mõeldud raha peaks täies mahus jõudma õpetajateni.»
Ladva kinnitusel kahjuks see igal pool aga nii ei ole: näiteks Tallinna puhul on riik eraldanud tervelt 11% ehk siis rohkem raha kui õpetajateni jõudis. Praeguses keerulises majanduslikus olukorras on taoline käitumine ministeeriumi konsultandi hinnangul taunimisväärne ja aitabki kaasa pingete tekkele.
Ta väitis, et Eesti on hariduskulude osakaalult maailmas väga kõrgel tasemel. «Eesti väärtustab õpetajat ning haridust ja pingutab selle nimel, et õpetajate palgad tõuseksid. Need on olnud madalamad kui nad võiksid olla just seepärast, et koolikorraldus ei ole tõhus ning haridusele ja õpetajate palkadele suunatud raha ei kulu kogu ulatuses selleks, milleks peaks kuluma. Töö nende kahe probleemi lahendamiseks käib.»
Ametnik lisas, et maakondade kaupa võttes on õpetajate keskmine palk kõrgem kui maakonna keskmine. Vaid Harjumaal, Tartus ja teistes suuremates linnades jääb õpetajate keskmine palk üldisest keskmisest allapoole.
Rääkides võimalikest ohtudest, mis streigiga kaasneda võivad, ütles Ladva, et kõige olulisem on laste turvalisus. «Lapsed ei tohi streigi pärast kannatada. See on ministeeriumi esmane sõnum. Koolimajad võiksid streigipäevadel olla õpilastele avatud ning neile organiseeritakse tegevusi. Näiteks kõikide ministeeriumi hallatavate riigikoolide uksed on avatud.»
Ametnik rõhutas, et kõik haridusasutuste juhid ja omanikud peavad hea seisma selle eest, et õpilased, lastevanemad oleksid töökorraldusest informeeritud ning streigipäevade jooksul ei juhtuks lastega midagi halba.