Eestis kõneldakse 243 emakeelt

Kutseõppes on mureks osade õpilaste kehv eesti keele oskus, pilt on illustratiivne Foto: Elmo Riig

Rahvaloenduse tulemused näitavad, et Eestis räägitakse 243 eri emakeelt. Eesti keelt räägib emakeelena 67% ja võõrkeelena 17% rahvastikust. Seega kokku kõneleb eesti keelt 84% elanikkonnast.

Statistikaameti analüütiku Henry Lassi sõnul ei ole eesti keelt emakeelena kõnelejate osa rahvastiku hulgas kasvanud, kuid 2000. aastast on oluliselt suurenenud Eestis räägitavate emakeelte arv.

«Kui 2000. aasta rahvaloendusel loendati eri emakeeli kokku 109, siis 2011. aastal oli neid 157 ja 2021. aasta loendusel lausa 243,» ütles Lass. Ta lisas, et suurima kõnelejate hulgaga lisandunud keeled on näiteks iraani keeled (62), Nigeri-Kordofani keeled (20) ja sindhi keel (19).

Seekordsel rahvaloendusel oli võimalik märkida kaks emakeelt. Ilmnes, et Eestis on kahe emakeelega inimesi 30 710 ehk ligi kaks protsenti elanikkonnast. «Kõige enam oli inimesi, kes märkisid enda kaheks emakeeleks eesti ja vene keele – 18 160. Teise levinuma kahe emakeele kombinatsiooni, milles üks on eesti ja teine inglise keel, märkis emakeeleks 1220 inimest,» rääkis Lass.

Rahvaloenduse andmetel elab Eestis 1464 viipekeele kõnelejat. Viipekeeli kasutab 754 inimest emakeelena ning 710 võõrkeelena. Eesti viipekeelt kasutab emakeelena 444 ning võõrkeelena 480 inimest.

Rahvaloenduse küsitluses oli võimalik emakeelt märkida käsitsi. Mõne murdekeele märkis enda emakeeleks ligikaudu 230 inimest.