Uus skeem ⟩ Kelmid kasutavad raha väljapetmiseks üha enam «kullereid»

Raha järele saadetakse petuskeemis osalev kuller, kes sularaha ära viib. Foto: Tomi Saluveer / ChatGPT4o

Viimastel nädalatel on politsei saanud üle Eesti mitmeid teateid petuskeemidest, kus väidetava õnnetuse ettekäändel petetakse ohvritelt raha, millele tuleb järele skeemiga seotud kuller.

Viimastel nädalatel on politsei saanud üle Eesti mitmeid teateid petuskeemidest, kus kelmid helistavad ohvritele, väites, et nende lähedane on sattunud liiklusõnnetusse. Seejärel nõutakse raha – väidetavalt ravi, advokaadikulude või teise osapoole tervisekulude katteks – ning küsitakse inimese kodune aadress. Raha järele saadetakse petuskeemis osalev kuller, kes sularaha ära viib.

Petuskeemi teeb eriti ohtlikuks see, et lisaks helistajatele kaasatakse ka reaalsed inimesed, kes käivad raha järgi nagu tavalised kullerid. Politsei hoiatab, et see on uus tase pettustes, kus kelmid püüavad usaldust võita isikliku kontaktiga.

Üks sedalaadi petuskeem toimus Ida-Virumaal. Ida prefektuuri politseinikud pidasid eelmisel nädalal Narvas kinni 45-aastase mehe, kes kahtlustuse järgi osales kullerina skeemis, millega peteti inimestelt raha välja.

Ida prefektuuri küber- ja majanduskuritegude grupijuhi Hannes Jala sõnul pidas politsei kinni mehe, keda kahtlustatakse vähemalt neljas kelmuseepisoodis, mis leidsid aset märtsi lõpus ja aprilli alguses.

«Uurimise käigus selgus, et mees tegutses tõenäoliselt kullerina ja kasutas selleks erinevaid rendiautosid. Tema ülesandeks oli minna kokkulepitud aadressile ning võtta vastu välja petetud sularaha. Teadaolevalt käis ta raha järel Narvas ja Jõhvis. Seoseid teiste juhtumitega selgitame menetluse käigus,» ütles Jalg.

Kahtlustatav pole varem politsei huviorbiiti sattunud. «Kuigi kõik asjaolud on veel selgitamisel, tuletan inimestele meelde, et tuleks hoiduda ebaseaduslikest tööpakkumistest, kus lubatakse kiiret ja suurt teenistust. Sellisel tegevusel on tagajärjed – kriminaalne tulu võib tunduda ahvatlev, aga varem või hiljem järgneb sellele menetlus ja vabaduse kaotus,» lisas ta.

Petturid võivad raha kättesaamiseks kasutada ka inimesi, kes ei tea, et nad on petuskeemi kaasatud. «Kui kuller saab üle anda saadetise, milles on sularaha, peaks see tekitama kahtlust ning sellest tuleks politseile teada anda. Tänapäeval tehakse rahalisi ülekandeid enamasti elektrooniliselt – sularaha liigutamine kulleri kaudu ei ole tavapärane ning võib viidata kuritegelikule tegevusele,» selgitas Jalg.

Kõige haavatavamad on vene keelt kõnelevad eakad, sest enamik petukõnesid toimub vene keeles. «Samas võivad petturid sihtida ka eesti keelt kõnelevaid inimesi. On väga oluline rääkida eakate lähedaste ja tuttavatega, hoiatada neid petuskeemide eest ja jagada infot. Mida rohkem räägime, seda keerulisem on petturitel oma skeeme ellu viia,» toonitas Jalg.

«Kui teile väidetakse telefonis, et lähedane on sattunud õnnetusse, tuleks kõne katkestada ja kontrollida olukorda otse oma lähedaselt. Mitte mingil juhul ei tohi usaldada tundmatut helistajat. Eestis on erakorraline meditsiin tasuta ja haiglad ei kogu sularaha kullerite vahendusel. Petturid on nutikad ja oskavad inimesi ära kasutada,» lisas ta.

Politsei tuletab meelde, et ei tohi jagada telefoni teel isiklikke ega pangandusega seotud andmeid, anda raha ega avaldada oma kodust aadressi võõrastele. Kahtlase kõne korral tuleks kõne katkestada ja teavitada politseid.

Viru Maakohus võttis mehe prokuratuuri taotlusel kaheks kuuks vahi alla. Talle esitati kahtlustus neljas kelmuses, mille kogukahju ulatub 43 350 euroni.

Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri Eleri Kästiku sõnul on parim kaitse kelmuste eest inimeste teadlikkus ja kriitiline mõtlemine. «Kelmid ei vali ohvreid piirkonna järgi, vaid selle põhjal, kellega õnnestub kontakti luua. Kui inimesed mõistavad paremini, kuidas riik toimib – alates elupäästvast esmaabist kuni kirjade kättetoimetamiseni – on neid raskem petta,» märkis Kästik.

«Kelmused on sageli üles ehitatud keeruliselt, et raskendada kurjategijate tabamist. Kahjuks ei saa enamik kannatanutest oma raha enam tagasi,» lisas prokurör. Ta rõhutas, et igast kelmusejuhtumist või kahtlasest kontaktist tuleks kindlasti politseile teada anda, sest iga vihje võib aidata jõuda petuvõrgustiku võtmetegijateni.

Kriminaalmenetlust viib läbi Ida prefektuur ja seda juhib Viru ringkonnaprokuratuur.