Tiit Loim: kaootilised sõnumid toovad tüdimuse

Tiit Loim Foto: Paul Poderat

Viimased kuud on maailmapoliitika jälgijale olnud kui Ameerika mäed. Suuremate šokkide järel mingil määral toppama jäänud arengusuunad on siiski andnud veidi hingamisruumi ja võimaluse ärevus kontrolli alla saada.

Donald Trumpi tagasivalimine USA presidendiks on seni pakkunud eeskätt halbu ja veel halvemaid uudiseid. Enne tema taas kord presidendiks saamist olin äraootaval seisukohal ja lootsin, et äkki on hirm suurem, kui asi seda lõpuks väärt on. Ent juba üsna tema teise ametiaja alguses paistis selgeks saavat, et seekord oli optimismi rohkem kui seda toetavaid fakte.

Sõjalise abi peatamise ja majanduslikult ka­tastroofiliste tariifide kehtestamise kõrval on aga ilmnenud, et miski pole õnneks või kahjuks kindel. Iga päev võib tuua uudise, et tariife ikka ei tule – vähemalt mitte kohe. Või et Trump vähemalt noomib Venemaa valitsejat Putinit paremini käituma. Või et äkki USA ei jätkagi Venemaa ja Ukraina suhtluse ja rahuotsimise vahendajana.