Galerii, video ⟩ Ekstreemsed olud Valgamaal: veised jäid üleujutuse keskele

Valgamaal Läti piiri lähedal Mustjõe ääres lihaveiseid kasvatava Koivakonnu farmi lihaveised evakueeriti kolmapäeval jõe lähedusest turvalisemale pinnale, kuna üle kallaste tõusnud vesi hakkas loomi lõksu jätma.

Mustjõgi on Hargla kandis tähelepanu saanud reeglina varakevadiste üleujutustega. Tänavu aga on veetase rekordkõrgele tõusnud juuni alguses, teisipäeval ulatus see kolme meetrini. Keskkonnaagentuuri andmed näitavad juunikuu keskmiseks tasemeks läbi aja vaid 87 sentimeetrit. Tänavune kõrgeim veetase oli seni jaanuaris, ulatudes 2,79 meetrini. Absoluutse rekordi ehk 4,3 meetrini on siiski veel kolme meetri juurest tükk maad minna.

Koivakonnu OÜ asutaja ja üks omanikest Kalev Raudsepp rääkis, et veetaseme kõikumine on aspekt, millele tuleb piirkonnas pidevalt mõelda. «Karjatamise perioodil on jõgi suhteliselt ettearvamatu. Mustjõgi on Koiva jõe kõige suurem lisajõgi. Lätis Koiva jõgi algab peaaegu Riia alt pihta. Meil ei pruugi üldse vihma sadada, aga on juhtunud, et suvel teeme rahulikult heina ja äkki ühel hetkel hakkab vesi tõusma. Ka nüüd meil siin sadas vihma, aga mitte hullusti, veetase hakkas juba langema. Aga äkki ühel päeval, kui meil oli jumala kuiv, vesi muudkui tõusis ja tõusis. Tuli välja, et Lätis oli tugevaid sadusid olnud,» selgitas Raudsepp.

Mustjõgi ujutab Raudsepa sõnul ümberkaudsed niidud laialt üle. «Läbi aja tekib vee jõest väljatulekuga selline moment, et kui vesi tuleb mööda põhijõge, tuleb see kiiresti ja kannab hulga muda ja liiva kaasa. Kui ta üle kallaste tuleb, siis niidu peal vee voolu kiirus väheneb, jõe kaldad kasvavad. Kõige kõrgem maa jääb vahetult jõe perve peale. Kaugemal niidu peal on maa madalam. Kui vesi hakkab ära minema, ei pruugi jõe ääres vesiseks minna, vesiseks läheb hoopis pool kilomeetrit või kaugemal luha peal. Loomad liiguvad eeldatava kuivema ala poole, aga see tähendab, et nad liiguvad lõksu,» jätkas ta.

Et veised täielikult veelõksu ei jääks, liigutas ettevõte nad kolmapäeval kärmelt turvalisemasse paika. «Näitab, et nädalavahetus on jälle vihmane. Selle hirmus me liigutasime nad ära metsa äärde. Muidu läheks päris päästmiseks.»

Evakuatsiooni vaatlemas käinud fotograaf Arvo Meeks ütles, et suured loomad olid julgemad ja liikusid inimeste meelituste järgi, ületades sügavama koha ujudes. «Pisemad aga eraldusid mingil hetkel ja hakkasid veest piiratud kuival alal ringi jooksma, lehmad hüüdsid neid ja julgemad ujusid üle soodi.»

Raudsepp kinnitas, et veised on vajadusel korralikud ujujad. «Isegi vastsündinud vasikas on kohe võimeline ujuma.»

Suvine üleujutus teeb kokkuvõttes siiski ettevõttele kahju. «Kui vesi tuleb õigel ajal, kuskil aprilli alguses, siis ta on väga kasulik. Jõeäärsed niidud on üsna vaese mullastikuga, kevadine suurvesi toob muda peale ja väetab neid. Kui suurvesi tuleb jaanipäeval, siis ta on juba probleem, sest kannab heina sisse muda, see jääb taimede külge kinni ja pärast ei taha loomad seda hästi süüa.»