/nginx/o/2011/12/15/876972t1h840f.jpg)
Välismaalastele tähtajaliste elamislubade andmisega seotud asjaolude väljaselgitamise uurimiskomisjon andis Riigikogule üle oma lõppraporti. Komisjon ei tuvastanud, et Valgamaalt pärit ning Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Riigikogu liige Siim Kabrits oleks kuidagi elamislubadega seotud olnud.
Komisjoni esimees Kalle Laanet ütles aruannet üle andes, et komisjon pidas 13. veebruarist 13. maini kokku 16 istungit ning nende jooksul kuulati ära 21 inimest. Komisjoni avalduste alusel algatati 8. märtsil ja 10. mail 2012. aastal kaks kriminaalasja, mille menetlused käivad.
«Lõppjäreldusena võib öelda, et elamislubade väärkasutuseni viis mitme asjaolu koosmõju, sealhulgas nii ebapiisav regulatsioon, puudused järelevalves kui ka ametkondade mitte õigeaegne ja ebapiisav reageerimine ilmnenud väärkasutustele,» tõdes Laanet.
«Komisjon ei tuvastanud, et Siim Kabrits oleks tegelenud elamislubadega seotud teenuste osutamisega, samuti, et ta oli nende teenuste osutamisest teadlik.»
Laanet tutvustas lühidalt ka komisjoni ettepanekuid olukorra parandamiseks. «Esiteks, ametkondade vahelise koostöö parandamine, et leida eri asutuste tegevuse kokkupuutepunktides tekkinud probleemidele kiire ja sobiv lahendus,» sõnas ta. «Ametnikke peab julgustama probleemidest varakult rääkima, kartmata hukkamõistu ja süüdistusi.»
Lisaks peaks Laaneti sõnul huvigruppe enam kaasama neid puudutavate otsuste tegemisse ning õigusloome protsess peaks olema läbinähtav ja arusaadav. «Kaaluda tasub lobitegevuse reguleerimist,» lisas ta. «Rändealaste õigusaktide koostamisel tuleb arvesse võtta erinevate valdkondade vajadusi. Kaaluda tuleb ministeeriumide ülese rändestrateegia koostamist. Rändetemaatikat peab arutama ka Riigikogus.»
Veel sõnas Laanet, et korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni volitusi tuleb laiendada, et komisjonil oleks võimalik tõhusamalt tegutseda Riigikogu liikmete tegevuses huvide konfliktide väljaselgitamisel.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)