Ikka on nii, et positiivsemad uudised kipuvad kiiresti ununema ja neist räägitakse vähem. Kuigi vaid mõni kuu tagasi tõusid pensionid, mille tulemusena lisandub keskmist vanaduspensioni saava inimese rahakotti umbes 160 eurot aastas, on see juba ununemas. Nii pensionitõusu kui muude positiivsete sammude puhul on aga otsene eesmärk, et inimeste elujärg paraneks.
Elus hakkamasaamisega on eriti eakatel otseselt seotud näiteks ka ravimite hinnad. Seda väga lihtsal põhjusel.
Statistika näitab, et eakatel moodustavad kulud ravimitele väga suure osa nende igakuisest sissetulekust. Seetõttu oleme näinud suurt vaeva, et ravimid muutuksid inimestele odavamaks.
Lisaks erinevatele kampaaniatele, digiretseptile ja ravimitootjatega läbirääkimistele tegi valitsus hiljuti Riigikogule ettepaneku seadusemuudatusteks, millega kaotatakse 12,79 euro suurune ravimihüvitise maksimaalmäär 50protsendilise soodustusega ravimite puhul. Sellised soodusravimid moodustavad aga kõigist retseptidest ligi poole.
Praeguste arvutuste kohaselt väheneb inimeste omaosalus 50protsendilise soodustusega ravimite ostmisel umbes 22 protsendi võrra keskmise retsepti maksumuse kohta.
Näiteks eakatele, kes peavad insuldi vältimiseks kasutama teiste ravimite olulise kõrvaltoime või ebaefektiivsuse tõttu dabigatraani, väheneb kahe kuu ravimite hind lausa 342,4-lt eurolt 179,8 eurole ehk ligi poole võrra. Vahe on märkimisväärne ja võit inimesele suur.
Muudatuste oluline lisaväärtus seisneb selles, et ravimi soodustus ei ole enam seotud retseptide arvuga. See võimaldab välja kirjutada ühele retseptile korraga rohkem ravimit ja ka näiteks suuremaid pakendeid, mis omakorda vähendab retseptide väljakirjutamist. Samuti selliste visiitide arvu, mida varem tehti vaid retseptide väljakirjutamise pärast.
Teine oluline eelnõuga tehtav muudatus on suunatud eriarsti juurde järjekordade lühendamisele. Muudatuse vajadusele on tähelepanu juhtinud ka riigikontroll ning koostöös perearstidega on ette valmistatud ettepanekud, mille kohaselt krooniliste haigustega patsientide tavapärane jälgimine muutub perearstide igapäevase töö osaks.
See aitab märkimisväärselt vähendada eriarstide poole pöördumisi tervisehädadega, mis sisult kuuluvad perearsti töövaldkonda ja korrastab tervishoiusüsteemi.
See omakorda aga tähendabki seda, et eriarstide vastuvõtuaegasid peaks juurde tulema ja seeläbi ka järjekorrad eriarsti vastuvõtule tasapisi vähenema hakkama. Jääb vaid loota, et Riigikogu ettepandud muudatused kiiresti vastu võtab, et positiivsed muudatused inimesteni reaalsuses kiiresti ka kohale jõuaksid.