Majandussurutis hakkab jõudma ka meile

, Valga linnapea
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ivar Unt
Ivar Unt Foto: Arhiiv/Valgamaalane

Sõna «majandussurutis» ning sellega seonduvad riigieelarve läbirääkimised, kärpimised ja tööpuudus on tänasel hetkel aktuaalne teema ning neid lahatakse ajalehtedes iga päev. Põgusalt on sellest kohalike tingimuste valguses kirjutatud ka meie kohalikus ajalehes.

Mitmed linnakodanikud on heitnud ette, et linnavalitsus ei ole valgustanud kodanikke oma tegemistest, kuid eks seda ole ka olnud raske teha, kuna iga päev muudetakse riigi mastaabis midagi, mis võib mõjutada ka omavalitsusi. Täna aga peame tunnistama, et majandussurutis on jõudnud ka Valka.

Jaanuari lõpus kinnitas Valga linnavolikogu linna eelarve suuruses 190 miljonit krooni. Eelarvega tõsteti kõrgharidusega pedagoogide palku 8% ja säilitati tasuta koolitoit põhikooliastme lõpuni.

Lisaks suunati vahendid lasteaia Kaseke renoveerimiseks, Valgamaa Puuetega Inimeste Koja juurdeehituseks ja Pedeli-äärsete jalgrattateede ehitamiseks. Aasta algus kulges plaanitult, kuna tulumaksu laekus samas mahus nagu eelmiselgi aastal.

Ootamatu üllatusena otsustas aga majanduskriisis vaevlev riik puudujääkide kompenseerimiseks võtta osa raha kohalikelt omavalitsustelt. Vähenes tasandusfond ja linnale laekuva tulumaksu osa ning Valga linn kaotas selle tõttu 11 miljonit krooni, mis aga kahjuks tuleb kärpida olemasolevast eelarvest.

Pean tunnistama, et loobumine ja kokkuhoidmine on meie linnale väga valulik, sest meieni pole suurt rahahulka ega investeeringuid erinevalt suurematest linnadest kunagi jõudnudki.

Tänasel hetkel on meie õnn, et oleme linnavalitsuses aastaid koostanud konservatiivse eelarve ja tulnud toime kasina rahaga, mis meil on olnud.  Kuna me pole üleliia kulutanud, oleme eelmise aastaga suutnud koguda reservi      5 miljonit krooni, mis esialgu plaaniti kasutada kõnni- ja sõiduteede remontimiseks.

Tänases olukorras aga peame oma prioriteedid ümber vaatama ning veel mitmel järgneval aastal viletsatel teedel liiklema, samuti tegema kärpeid teistes valdkondades.

Tean, et see kõik võib tunduda ebaõiglane, kuid peame eelkõige olema õnnelikud ja tänulikud, et meil oli alles nii suur hulk reservraha, mille abil Valga linn riigipoolse kärpimise paremini üle elab ning linna eelarvet tuleb tõmmata 11 miljoni asemel koomale vaid 6 miljoni krooni võrra.

Linnavalitsus saatiski volikokku negatiivse eelarve, mis puudutab kahjuks kõiki eluvaldkondi. Siinkohal aga tahan mainida, et enne kärpeplaani volikogusse suunamist arutati see läbi ka opositsioonierakondade esindajatega, kes olid suurema osaga sellest nõus.

Päris kõiges ei suudetud loomulikult kokku leppida, kuid ega selles olegi midagi eriskummalist, kuna paratamatult on eelarve võimulolijate nägu ja keegi peab pärast ka oma otsuste eest ju vastutama. Kuna opositsiooni ettepanekud olid arvestades kärbitavat summat nii mõnelgi juhul teostamatud, ei saanud neid arvesse võtta.

Rahvaliit näiteks soovis erinevate nimetustega kärpida mitu korda üht ja sedasama kuluartiklit, Keskerakond loobuda linnale võetud lepingulistest kohustustest, mille täitmist aga ei saa peatada. Kahjuks ei saa linn tänases olukorras selliste ettepanekutega kaasa minna.

Volikogule menetlemiseks esitatud negatiivne eelarve sisaldab linnaasutuste palgafondi kärbet 2,5 miljoni krooni ulatuses, allasutuste tegevuskulude vähendamist 2–3%. Samuti sisaldab see endas ka maamaksu ja bussipiletite kompenseerimise lõpetamist vanaduspensionäridele ning puuetega inimeste hooldajatoetuste vähendamist poole võrra.

Eelarve koostamisel jäi prioriteediks haridus. Kõrgharidusega pedagoogide palk kasvab 4% plaanitud 8% asemel ja säilib tasuta koolitoit põhikooliastmele.

Euroopa Liidu projektirahade toel suudame siiski renoveerida lasteaia Kaseke, viia lõpule Valgamaa Puuetega Inimeste Koja juurdeehituse ning rajada kergliiklusteed Pedeli jõe äärde. Sügisest on plaanis alustada suureulatusliku veeprojektiga, mille käigus saavad rajatavate torustike pealsed teed korraliku katte.

Seega soovib linn kogu laenuvõimekust kasutada projektide kaasrahastamiseks, sest iga linna investeeritav kroon jätab siia topelthulga kroone välisraha. Kui me praegu sellist otsust ei langetaks ja kasutaks laenuraha vaid jooksvate kulutuste finantseerimiseks, siis samasugust võimalust nii suures mahus investeeringuid ellu viia meil järgneva mõnekümne aasta jooksul ei tuleks.

On oluline, et Valga linn oleks tulevikus konkurentsivõimeline ning hea koht, kuhu inimesed tahavad elama ning puhkama tulla ning sellepärast loodame ka linnaelanike mõistvale suhtumisele ja toetusele tänaste raskete ning mõningatele valusate otsuste langetamisel.

Linn lubab, et vaatamata kärbetele ei jäeta puuduse all kannatavaid elanikke hätta ja erinevate sotsiaalsete meetmete abil püüame tagada kõikidele toimetulekuks vajaliku.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles