Regionaalminister Siim Kiisler pöördus kolmapäeval omavalitsusreformi algatamiseks erakondade, põhiseaduslike institutsioonide, sotsiaalpartnerite ja erinevate huvigruppide poole ning pakkus välja kuus võimalikku mudelit.
Minister pakkus välja kuus varianti
Osapooltele saadetud analüüsis on välja toodud võimalikud alternatiivid ja ajakava reformi läbiviimiseks, milles regionaalminister soovib kokku leppida, teatas siseministeerium.
«Täna on paljudes omavalitsustes alles jäänud vaid "oma" ning "valitsemist" sisuliselt enam ei toimu, selleks puudub võimekus,» ütles Kiisler ja lisas, et 226 omavalitsust on Eesti jaoks liiga palju. "Küsimus on, et kui palju oleks mõistlik, milliseid funktsioone need omavalitsused täitma hakkavad ja kuidas selle lahenduseni liikuda," märkis Kiisler.
Kirjas on välja toodud kaks peamist küsimust, millele partnerite vastust soovitakse: milline tee valida ning millal muudatused ellu viia. Analüüsitud on kuut võimalikku mudelit.
Üks on minivaldade Eesti, kus säilib tänane olukord. Teine on omavalitsusliitude Eesti, kus omavalitsusmaastik ei muutu, kuid osa ülesandeid delegeeritakse omavalitsusliidule. Kolmanda variandina pakkub regionaalminister välja kahetasandiline Eesti, kus luuakse juurde täiendav maakonnapõhine omavalitsustasand.
Neljas võimalus on kihelkondade Eesti, kus omavalitsused ühinevad vähemalt 3000 elanikuga üksusteks ning tekib 70–100 omavalitsust. Viies on tõmbekeskuste Eesti, kus liitumised toimuvad ümber suuremate keskuste ja tekib 30–50 omavalitsust, ning kuues maakondade Eesti, kus liitumised toimuvad üldjoontes tänaste maakondade põhiselt.
Praegu on Eestis 226 kohalikku omavalitsust, neist 33 linna ja 193 valda. Iga teises omavalitsustes elab vähem kui 1800 inimest. 41 vallas ja linnas on elanikke alla tuhande ja kõige väiksemas vallas 97.