Laupäeval suundus hulk Eesti paremaid kandlemängijaid Tõrva, et saada osa viiendast Erni Kasesalu nimelisest kandlepäevast, mis üllatas korraldajaid mängijate ja huviliste rohkusega.
Kandlepäev meelitas rohkesti huvilisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui žürii oli tööpostile asunud ja publik end kuulama seadnud, astus rahva ette Tõrva linnapea Agu Kabrits, kes tuletas meelde, et kuulsa kandlemängija Kasesalu lahkumisest on möödunud 15 aastat. Kuid oma kultuurilembuse ning kandlemuusikaga on ta linnapea hinnangul jätnud Eesti muusikamaastikule kustumatu jälje.
Enne võistumängimise algust esinesid Tõrva laulustuudio laululapsed Novella Hansoni juhendamisel. Esines ka Tõrva muusikakooli rahvamuusikaansambel, Viive Andersoo juhendamisel.
Mängijad olid eelregistreerimise põhjal eri vanusegruppidesse liigitatud. Alustasid kõige nooremad, kes musitseerisid põhiliselt väikekanneldel. Vanemad muusikud näitasid aga oma oskusi kromaatilistel ja rahvakanneldel.
Kuni žüriisse kuulunud tuntud dirigent ja kandleõpetaja Els Roode, kandlemängija Ave Visor ja muusikaõpetaja Anu Vares kuuldust kokkuvõtteid tegid, said kohalolijad vaadata filmi Erni Kasesalust.
Nooremas rühmas jäi žüriile teistest enam silma väikekandlemängija Elise Roodla. Tema õpib Valga muusikakoolis, juhendaja on Koidu Ahk. Ka õpetaja Ahk ise oli parematest paremate hulgas.
Kromaatilisel kandlel mängis end auhinnalisele kohale Tallinna reaalkooli õpilane Kalev Vatsel. Tema õpetaja on Malle Vihul. Rahvakandlemängijatest tõusis seekord poodiumikohale Martin Arak.
Osalejatele jagatud kinkekotid valmistas õmblusfirma Ilus Heleene, kujundas Tõrva kunstistuudio.
---------------------------------
Kommentaarid
Kalev Vatsel, kandlemängija
«Mängin kannelt juba pikemat aega. See pill meeldib mulle väga. Harjutan pea igal vabal hetkel. Mul on nii hea kuulmine, et meloodia jääb kohe meelde. Niimoodi pole seda raske kandlel järele mängida. Koolis sain noodid ka selgeks. Raskemaid lugusid õpin nende järgi. Ka võistumängimistel meeldib käia. Saab kuulda, mida teised oskavad, ja ennast arendada.»
Els Roode, dirigent, kandleõpetaja
«Nüüd viimaks on aru saadud, et see on väga värvikas ja mitmekülgsete võimalustega pill. Tore, et seekordsele kandlepäevale tuli mängijaid mitmest eri paigast: Tallinnast, Tartust, Viljandist, Tsirguliinast, Valgast ja mujaltki.
Mure on selles, et Tallinna klaverivabrik enam kandleid ei valmista. Nüüd teevad neid soomlased. Kuid nende toodetud kannelde kvaliteet ega hind ole kaugeltki see, mis Eestis valmistatutel.
Tahtnuks näha ka seda, et nii kandlemängijad kui ka asjaosalised oleksid olnud rahvarõivastes või siis vähemalt elegantselt riietatud. Kannel on pill, mis esitab teatavad nõudmised, mida eirata ei saa.»