Eesti lippu austatakse rekordilise 3,5 miljoniga

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Sinimustvalged lipud.

FOTO: Mihkel Maripuu

Eesti lipu 125. aastapäeva pidustused tulevad varasematest tunduvalt suurejoonelisemad. Peo eelarve on 3,5 miljonit.


Riigikantselei korraldatav suur­üritus algab 4. juunil Tallinnas lipu heiskamisega Pika Hermanni torni ja kulmineerub 5. juuni õhtul Otepääl linnamäe orus päikeseloojangul lipu langetamise ühisjälgimisega teleekraanilt.

Seoses pidustustega tehakse korda ja nähtavaks Eesti lipu ajalooga seotud paigad Otepää lähistel.

Mikelsaarte kivi

Väikese Munamäe Tehvandi-poolsel küljel avatakse pidustuste ajal Mikelsaarte kivi, millesse bioloogidest ja kirjanikest kaksikvennad Ustav-Esko ja Henn-Risto 1984. aastal lipu 100. aastapäevaga seotud daatumid raiusid.

«Sõitsime vennaga 2. juunil jalgrattal Pangodisse, kus ööbisime. Järgmisel päeval läksime edasi Otepääle,» meenutas 25 aasta taguseid sündmusi Ustav-Esko Mikelsaar.

Tema kinnitusel teadsid nende kiviga seotud plaanist vähesed. «Enne sõitu pidasime Tartus väikese peo koos Hando Runneli, Ain Kaalepi ja Johnny B. Isotammega. Nemad olidki ainsad kaasteadjad,» lisas ta.

Ain Kaalepil olnud tema mäletamist mööda tol korral veel kaasas kolm lätlast, kellele samuti Eesti lipu lugu rääkida usaldati.

«3. juunil telkisime Väikesel Munamäel, kus lugesime Eesti lipu ajaloost ja õhtuhämaruses asusimegi vennaga tegutsema. Kui üks oli mäel kivi juures teksti toksimas, siis teine meist pidas all valvet. Vahetasime üksteist välja umbes iga 10 minuti tagant,» jätkas Mikelsaar.

«Kivile raiusime päisesse 100 ning alla 4. VI 1984. Kivi õnnistasime veega, mille saime 100 meetri kauguselt Väikese Emajõe algust tähistavast allikast. Pärast südaööd, kui töö valmis, sõitsime ratastega veel Otepää kiriku juurest läbi ja jätsime sinna kimbu endakorjatud põllulilli,» lisas Henn-Risto Mikelsaar.

Sügaval stagnatsiooniajal raiutud mälestuskivi meie lipu auks on säilinud siiani. Seoses Eesti lipu juubeliga korrastatakse Mikelsaarte kivi ümbrus ning edaspidi plaanitakse see tähistada korralike viitadega.

Vabariigi president Otepääl

Otepää Maarja kiriku pastoraadi saalis avatakse näitus «Sinimustvalge Eesti kunstis» ning toimub lipumargi esitlus. Kirikus endas aga eksponeeritakse ajaloolist Eesti lippu ning samas toimub ka pidulik jumalateenistus.

Edasi liigub pidu plaanide kohaselt Otepää linnamäe orgu, kuhu püstitatakse suur lava, kus esinevad nii Eesti Riiklik Sümfooniaorkester kui erinevad laulukoorid. Suurelt ekraanilt saab jälgida hobuvankrite lähenemist peopaigale ning sellelt näidatakse ka ajalookaadreid.

Peolavale on oodata kõnet pidama Eesti Vabariigi presidenti Toomas Hendrik Ilvest, kes muu hulgas kingib igale suvel toimuval üldlaulupeol osalevale kollektiivile Eesti lipu. Kokku saab uue lipu 1200 kollektiivi.

Suurpeo ametlik osa lõpeb 5. juuni hilisõhtul päikeseloojangul, mil saab Otepää linnamäe orust jälgida lipu langetamist Tallinna Pika Hermanni tornist.

Pärast seda alustavad üliõpilasbändid esinemistega Otepää keskväljakul, kus kogu pidu 6. juuni varahommikul lõpeb.

Suurpeo kunstiline juht on Margus Kasterpalu.

Peakorraldaja riigikantselei

«Kogu peo eelarve on küll orienteeruvalt 3,5 miljonit, ent kõik teenuste pakkujad ei arvesta kindlasti täishindadega. Palju kaasatakse vabatahtlikke. Kogu seda suurt ja tähtsat pidu võib pidada meie vabariigi 90. sünnipäeva tähistamise jätkuks,» selgitas Otepää vallavanem Meelis Mälberg.

Vallavanema sõnul on just rasketel aegadel vaja selliseid ühtekuuluvust rõhutavaid üritusi, nagu oli omal ajal näiteks Balti kett.

Suuremad kuluartiklid on näiteks kandelipud (1200 tk) Otepääle ja hiljem laulu- ja tantsupeo rühmadele (430 000 kr), Eesti lipupäevi tutvustav multifilm lastele (14 tk, 190 000 kr), hobukaarikud ja vastuvõtt Tartus (80 000 kr), ürituse reklaam, sealhulgas teleülekanded, veebireklaam ja trükised (750 000 kr), Otepääl toimuvad üritused (1 879 151 kr).

Kui lipupäevade peakorraldaja on küll riigikantselei, siis kogu ürituse õnnestumise nimel töötavad veel paljud organisatsioonid: Otepää vallavalitsus, Eesti Lipu Selts, Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti Rahvusringhääling ning veel palju teisi.

«Järgmine suurem Eesti lipu pidu tuleb ehk alles 25 aasta pärast,» rõhutas Mälberg eeloleva ürituse tähtsust.

-----------------------------

Gert Uiboaed,
riigikantselei sümboolikanõunik

«Eesti lipu sünnipäeva tähistamine on plaanitud läbi viia kokkuhoidlikult.
Kuid ka majanduslikult raskemal ajal tuleb väärtustada meie ajaloolist pärimust ning riigile ja rahvale olulisi sündmusi – Eesti lipu 125. sünnipäev on kahtlemata üks neist tähtpäevadest, mis puudutab Eestis igaüht. Ümmarguse sünnipäeva pidamine on väärikas ning kindlasti mitte priiskav.»

Tagasi üles