/nginx/o/2018/02/08/7557237t1h8637.jpg)
Oleme juba olnud tunnistajaks kargetele talvehommikutele, kus sügisilm vaheldunud esimeste märkidega peatsest talvest. Neljapäeva õhtul üllatas paljusid meist esimene lumi. Küllap on nii mõnigi libedatel või sajustel hommikultel autoroolis mõelnud: kus on soolapuistur, kus sahamees?
Talvine teehoole on nii Valgamaal kui mujal Eestis korraldatud järgmiselt: riigimaanteed on maanteeamet andnud lepinguliselt ühele hooldajale ning omavalitsustele kuuluvatele teedele on linnad-vallad sõlminud täiendavad lepingud.
Meie maakonnas on talihoolde lepinguga kaetud riigimaanteid 1115 kilomeetri jagu, mida hooldab AS Kagu Teed. Lisanduvad teiste ettevõtete hooldatavad omavalitsustele kuuluvad teed. Nii ühtede kui teiste puhul on talihoolde korraldamise aluseks teede seisunditasemed ehk rahvakeeles: tee tasemest sõltub, kui kiiresti on vaja lume- ja libedusetõrje teostada.
Kuigi seisunditasemetest on räägitud igal aastal, tasub need üle korrata. Kõrgeim seisunditase tuleb nõutud teedel tagada kella 6–22 ja keskmine kella 7–21 ning seda kõigil nädalapäevadel. Muudel kellaaegadel ehk öisel ajal on lubatud ühe võrra madalam tase.
Kõrgeima seisunditasemega teedel tuleb lumetõrje teostada viie tunni jooksul pärast saju lõppu. Libedusetõrje tuleb teha nelja tunni jooksul alates selle tekkimisest. Seega – öise libeduse tekkimisel tuleb tõrje tagada põhiteedel hiljemalt kella 10ks.
Keskmise seisunditasemega teedel on aga just libedusetõrje esmase tähtsusega. Selle teostamiseks on hommikul kella seitsmest õhtul kella üheksani aega maksimaalselt kaheksa tundi pärast libeduse tekkimist. Lumetõrjeks on nendel teedel aega kuni 12 tundi pärast saju või tuisu lõppu.
Madala seisunditasemega – valdavalt kõrvalteedel – on libedustõrje tarvis teha vähemalt 12 tunni jooksul pärast libeduse tekkimist. Lumetõrjeks on aega kuni 36 tundi.
Tegelikkuses oleme sageli silmitsi nii lihtsamate kui raskemate väljakutsetega. Näiteks võib päikeselise sügispäeva mõjul libedus kaduda enne, kui soolapuistur igale poole jõudnud on.
Samuti tuleb iga talve jooksul ette eriti raskeid ilmastikuolusid. Kui näiteks kolme-nelja tunniga sajab öösel maha kümmekond sentimeetrit lund ja sadu jätkub hommikul, pole teid kella kümneks puhtaks saada pole võimalik. Neil juhtudel töötavad sahad ja puisturid loomulikult pidevalt, kuni sadu lõppenud ja teed puhastatud ning soolatatud.
Tehnika ja mehed on talveks valmis, esimesed libedusetõrjedki tehtud. Oleme varunud libedusetõrjeks kasutatavat soola ja ka liiva, mida jäistel hommikutel tavaliselt juba tunni jagu enne seaduses nõutavat kella kuut maanteedele laotama asume.
Teisalt on selge, et kogu teedevõrku hommikuseks töölesõiduks puhastada ja soolatada pole füüsiliselt võimalik ning seda ei nõua ka seisundinõuded. Seepärast on ka kõigil liiklejatel oluline kõrvuti teehooldajatega halvenenud ilmastikuoludeks valmistuda.
Küllap on nii mõnigi oma sõiduriistale juba talverehvid alla pannud ja kahtlemata on sellest abi. Samas on igale liiklejale selge, et esimestel libedatel päevadel tuleb ettevaatlik olla nii talverehvidega kui ilma. Kui teedel on jäidet, peab just hommikuti tööle-kooli-lasteaeda sõites eriti tähelepanelik olema – sõltumata sellest, kas libedusetõrjemasinat on juba kodukoha lähistel nähtud.
Kindlasti saavad kõik maakonna riigimaanteed nõuetekohaselt libedusetõrjevahendiga puistatud ja meie sahad, puisturid ja töömehed teevad omalt poolt kõik selleks, et teed ja tänavad vastaksid neile kehtestatud seisundinõuetele. Ent hallade tulekuks saame kõik omalt poolt juba mõttes valmistuda.