Juhtkiri: Kitlid taas selga

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Eilsest peatus Eestis arstide streik. Kuigi vahepeal levisid meedias arvamused, et see võib kesta mitu kuud ehk seni, kuni streigifondis raha otsa saab, õnneks nii kaua ei läinud ning kui ootamatusi enam ei tule, jääb seekordne streik 25päevaseks.

Eesti kohta oli tegu tavatult pika tööseisakuga. Kuigi näiteks õpetajad korduvalt streikinud on, ei ole nende tööseisakud olnud pikemad kui mõni päev. Meedikute streik näitas, et Eestis on võimalikud ka mitmenädalased töökatkestused.

Samas on mujal maailmas streigid tõepoolest kuid kestnud, näiteks mainiti neljapäeval rahvusringhäälingu uudistes, et Soome elas mõni aeg tagasi üle viiekuulise meedikute töökatkestuse.

Arvestades seda, et Eestis streigikultuur seni üpris habras on, tuleb tunda rõõmu, et tööpaus siiski vähem kui kuu aja pikkuseks jäi. Viimastel nädalatel hakkas niigi üha enam avalikkuse ette jõudma juhtumeid, kus patsiendid streigiga seonduvalt ka lubatud abita jäid, näiteks juhtus nii ühe 16aastase koolitüdrukuga, kellel seisis ees mandlioperatsiooni eelne konsultatsioon.

Valga haigla valis kesktee: kohe streigiga ei liitutud, kuid selle venides otsustati kahepäevase toetusstreigi kasuks. Haigla juht Marek Seer tunnistas Valgamaalasele antud intervjuus, et kuigi streik on kahjulik nii haiglale kui patsientidele, mõistab ta selles osalevaid töötajaid. «Streigini on viinud teatavad põhjused. Peamised on töökoormus, arst-residentide töö tasustamine ja tervishoiu jätkusuutlikkus,» ütles ta.

Nagu arstide liidu juhid neljapäeva õhtul kinnitasid, on just Seeri nimetatud murekohtade osas saavutatud läbirääkimistes olulised kokkulepped, mis võimaldavadki arstidel tööle naasta.

Veidi kentsakalt mõjus sotsiaalministri kinnitus, et ega valitsus midagi oma põhimõtetes õieti ümber hindama pidanudki ja tore on, et arstide liit ja haiglate liit kokkuleppele jõudsid. Kolmapäeval aga rõhutas peaminister Riigikogu ees, et haiglate ja arstide vahelises töövaidluses ei ole sotsiaalminister läbirääkimiste osapool. Kuigi Eesti seaduste kohaselt tõesti nii on, mõjub sellise asjaolu toonitamine ikkagi käte puhtakspesemisena.

Tagasi üles