/nginx/o/2009/04/03/158120t1h2016.jpg)
Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli ulukite uurimisrühm varustas Tipu uurimisalal mobiilivõrku kasutava jälgimisseadmega esimese emase ilvese.
Eestis sai mobiilse jälgimisseadme esimene emane ilves
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tänavu talvel on Tipu uurimisalal seadmega varustatud juba neli ilvest, möödunud aastal sai jälgimisseadme kaks looma,» ütles metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil. Ta täpsustas, et kui varem seadme kaela saanud ilvesed olid kõik isased, siis nüüd saab mobiilivõrgu kaudu jälgida ka emase looma elu.
Jälgimisseadme kaelapanekuks ehk kaelustamiseks püütakse ilvesed kastlõksudega kinni ning uinutatakse. «Kuna emased ilvesed satuvad lõksudesse isastega võrreldes harvem, peab uurimisrühm täiskasvanud emase ilvese tabamist heaks saavutuseks,» märkis Männil.
Looma kaelusele kinnitatud jälgimisseade fikseerib iga nelja tunni tagant satelliitide abil ilvese geograafilised asukohapunktid ning saadab need EMT võrgu kaudu lühisõnumina arvutisse. Tegu ei ole kaameraga, mis võimaldaks looma elu reaalajas jälgida, vaid see seade täidab teaduse eesmärke.
Uuringud on vajalikud ilveste arvukuse täpsemaks hindamiseks ning asurkonna kaitse paremaks korraldamiseks. Samuti võimaldab see uurida kiskja mõju saakloomadele.
Lisaks ilvestele on tänavu Tipu uurimispiirkonnas kaelustatud kolm metskitse ja kaks kährikut. Loomade püük märgistamise eesmärgil kestab veel paar nädalat.
Tipu uurimisala on kompleks Soomaa rahvuspargist ning RMK kasutatavast Tipu ja Kilingi-Nõmme jahipiirkonnast, kus ulukiuurijad jälgivad kompleksselt ulukiasurkondades toimuvat. Teadlased loodavad, et uurimisalast saab lähitulevikus rahvusvahelise tähtsusega
uurimisprojekt.