Eesti mees ei kurda ega kurvasta eriti

Keskmine Eesti mees on 38aastane, töötab ehituse, transpordi või töötleva tööstuse tegevusalal. Foto: Pärnu Postimees / Scanpix

Pühapäeval tähistatava isadepäeva puhul koostas statistikaamet Eesti mehe statistilise portree.
 

Keskmine Eesti mees on 38aastane, töötab ehituse, transpordi või töötleva tööstuse tegevusalal. Ta kaalub 83 kilo ja on 179 sentimeetrit pikk.

Alates 40. eluaastast hakkab mehi Eesti rahvastikus üha vähemaks jääma ning 75aastaseid on üle poole vähem kui samas vanuses naisi.

Vaatamata lühemale elueale ja meeste väiksemale osatähtsusele rahvastikus, vastavad mehed küsimustele enesetunde või muretsemise kohta enamasti vägagi positiivselt, ei kurda valude üle ega kurvasta eriti.

Mehed ei tõtta noorelt abielluma, vaid pigem sõuavad abielusadamasse 30. eluaastates. Kõigist abiellunud meestest 60% on abiellu astunud 30. eluaastaks, samal ajal kui abiellunud naistest on 30. eluaastaks tanu alla saanud pooled. Kõige rohkem abielulahutajaid on 35–39-aastaste meeste seas. Kui mees on 30–34 aasta vanune, on tal tõenäoliselt juba üks või mitu last.

15–74aastastest Eesti meestest töötas 2011. aastal 62% ja tööd otsis 13%.

Hariduse ja tervise tegevusalal on meeste osatähtsus väike. Ametialati on enim mehi oskustööliste, seadme- ja masinaoperaatorite seas, samuti juhtide hulgas. Vähem on mehi ametnike ja teenindajate seas.

Palgatöötajast mees teenib kuus keskmiselt 923 eurot brutos. Juhtidest meeste keskmine brutokuutöötasu on 1400 eurot, tippspetsialistidel 1300 eurot ja keskastme spetsialistidel üle 1000 euro. Üldjuhul on meeste töötasu kõigis valdkondades ja ametites 200 või enam eurot suurem kui naistel.

Eesti mees teeb päevas üheksa tundi tasulist tööd. Sellele kuluv aeg on aastate jooksul küll pisut lühenenud, kuid sellegipoolest teevad mehed päevas tasulist tööd pool tundi rohkem kui naised.

Majapidamisele ja perekonnale kulub meestel kolm tundi päevas, mida on üle pooleteise tunni vähem kui naistel. Laste hoidmisele kuluv aeg on aga kümne aasta jooksul meestel pikenenud 30 minuti võrra ning nüüd veedavad mehed lastega juba poolteist tundi päevas koos. Arvestatud on nende meeste keskmist ajakulu, kes sellel tegevusele aega pühendasid.

Lapsehoidmine aga ei ole meestele nende söötmine ja kasimine millegi muu tegevuse kõrvalt, vaid pigem kvaliteetaeg. Meestele pakuvad lapsed mõnusat vaheldust ja võimalust mängida. Meeste ajakasutust iseloomustab pigem üks tegevus korraga ja põhjalikumalt.

Vaba aega on Eesti mehel rohkem kui kümme aasta tagasi, seda eelkõige seetõttu, et tasulisele tööle ja üldistele majapidamistöödele kulub vähem aega. Mehel on päevas vaba aega üle kuue tunni. Seda kasutatakse tihti meelelahutuseks.

Kaks tundi päevas kulub keskmisel Eesti mehel arvutiga seotud tegevustele, teleka vaatamisele kulub üle kahe tunni. Spordi tegemisele kulunud aeg on viimase kümne aasta jooksul samuti pikenenud ning sporti harrastavad mehed tegelevad spordiga keskmiselt kaks ja pool tundi päevas.