Juhtkiri: Kas põllumees on ikka põline rikas?

FOTO: AR

Öeldakse, et põllumees on põline rikas. Võib-olla ses mõttes küll, et päris saagita jääb ta harva. Paraku oleneb põllumehe elu ilmast palju rohkem kui näiteks suvitajal. Suvalisest hulgast päiksest ja vihmast ei piisa – kuigi mõlemat saab rahata.

Tähtis on esmalt põllule saada. Kui mitmel kevadel on sellel ajal juba masinad põllul olnud, siis sellel aastal ei taha lumigi ära sulada, mis siis veel põldude tahenemisest rääkida.

Põllumehed on Eestis ikka au sees olnud, kui mitte muidu, siis vähemalt sõnades. Aasta põllumehe konkursi võitja saab auhinnaks ajaloolise Külvaja pronkskuju vähendatud koopia.

Ka sellel aastal tuleb       15. maiks tiitli kandidaadid esitada Eesti põllumajandus-kaubanduskojale, kes koos Maalehega sügiseks võitja peab leidma. Mullu võitis tiitli Hummuli valla Puide talu peremees Mati Nurm. Kelle esitame 2009. aasta kandidaadiks? Liitudel, seltsidel, ühingutel ja omavalitsustel on aeg sellele mõelda.

Ei ole sellel aastal veel põllule saanud ka Mati Nurm: põllud pehmed, nendel ohtralt vett ja lundki. Ka siis, kui jätkub päikest, tuult ja sooja, peaks põld masinaid kandma hakkama alles 20. aprilli paiku.

Raskel ajal tõuseb au sisse ka unustatud vana. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas määruse, mis kehtestas kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuse nõuded. Samuti selle taotlemise ja taotluse menetlemise korra, toetuse määra, selle vähendamise alused ja korra ning toetuse maksmise korra.

See on põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameede, mille eesmärk on säilitada kohaliku teraviljasordi «Sangaste» rukki geneetilist ressurssi. See Eesti üks vanemaid teraviljasorte kannab endas väärtuslikku, haiguskindlat ja kõrge saagi geneetilist informatsiooni.

Toetust saab see, kes kasvatab «Sangaste» rukist vähemalt viiel hektaril, toetuse määr hektari kohta on 505 krooni aastas.

Tore, et minister kodumaist väärtustada püüab. Selline eeskuju väärib järgimist teisteski valdkondades.

Tagasi üles