Juhtkiri: Loomastunud noorukid

Foto: Pärnu Postimees/Scanpix

Valgas Pedeli puhkepiirkonda rajatav laste mänguväljak on sattunud noorte pahategijate ohvriks juba enne valmimist. Vähem kui nädal püsti olnud atraktsioonidel on küljest murtud mitu turvalise plastikkattega kaetud ühendusdetaili. Nüüd tuleb need paraku asendada vähemturvalistega.

Kusjuures tegu ei ole detailidega, mis lihtsalt kogemata katki võivad minna. Vastupidi, keegi on näinud kurja vaeva, et neid kinnitusi sihikindlalt lõhkuda. Väikelastele mõeldud      atraktsioonide, millele tootja annab aastatepikkuse garantii, lõhkumises kahtlustatakse teismelisi noorukeid.

Tegemist ei ole esimese sarnase juhtumiga Valgas. Korduvalt on lõhutud ka näiteks Valga spordihalli kuppelaknad, mida tootja reklaamib kui väga raskesti purunevaid.

Raske on arvata, mis toimub vandaalide peas. Mänguväljaku lõhkuja paneb halvemal juhul oma teoga ohtu laste tervise, teiste töö ja rahaga valminud ehitiste väljanägemise rikkumisest rääkimata.

Paraku võib laste mänguväljakutel näha muudki silmariivavat. Harvad ei ole juhused, kui sealt võib leida suitsukonisid, kommipabereid või isegi tühja taarat. Juhtub ka, et väikse liumäe peal on suured porised jalajäljed, mis ei näita ilmselt muud, kui et mõistuse areng on mõnel keha kasvust palju maha jäänud.

Kuidas sellisele lagastamisele piiri panna? Üks võimalus on muidugi ümbritseda mängualad aiaga, mis õhtupimeduse saabudes lukku pannakse. Paraku võivad vandaalitsejad siingi näha uut väljakutset, mis ületamist ja lõhkumist vajab.

Teine võimalus on üldse mitte ehitada. Kaotajateks jäävad sel juhul aga lapsed, kes ise ei lõhu, kuid jäävad ilma heast mänguvõimalusest.

Kolmas võimalus on suunata noorukite energia mujale. Seda proovitakse ka Valgas, kas või peagi valmiva kõrge ronimisvõrgu kaudu.

Nagu on kurtnud nii mõnigi õpetaja, on siiski mingi osa lapsi ja noorukeid, keda ka kandikul kättetoodud võimalused millegi mõistliku tegemiseks ei huvita. Õhku jääb küsimus, kuhu nende rumalus suunata.