Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/10/29/457224t1h5767.jpg)
Piirialal elamisel on oma võlud ja vaevad. Siin kohtab palju kultuure, mis muudavad elu huvitavamaks. Samas nõuab see riikide suuremat koostööd probleemide lahendamisel.
Et koostöö piirialal oleks sujuvam, moodustati 2004. aastal Eesti ja Läti ministeeriumite vahelise piiriülese koostöö tõhustamise komisjon. Selle töö taaskäivitus aktiivsemalt 2010. aastal, kui moodustati neli töörühma, kes hakkasid ette valmistama ühiseid tegevusi oma valdkonna arendamiseks.
Kokku esitati töörühmadele lahenduste väljapakkumiseks 23 küsimust. Olulisemad probleemid olid meditsiini, transpordi ja hariduse vallas.
Juba praegu saab meditsiinis vajadusel kasutada naaberriigi brigaade. Edaspidi suunabki vastav töörühm oma tähelepanu piiriülesele meditsiiniteenuste osutamisele. Kõik ELi liikmesriigid on kohustatud 25. oktoobrist 2013 rakendama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi «Patsiendi õiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius». Praegu toimub selles vallas Eesti ja Läti vahel väga tihe koostöö.
Seega peaksid järgmise aasta lõpus saama nii Eesti kui Läti patsiendid soovi korral ravida ennast naaberriigi haiglas. Tuleb ainult arvestada, et kui seal on ravi kallim, tuleb vahe endal hüvitada.
Transpordi valdkonnas on oluline Tallinna–Valga–Riia kiirrongiliini käivitamine. Raudtee seisund võimaldab tunduvalt suuremaid kiirusi, kui pakub praegune lahendus, kus rongireis Tallinnast Riiga, ümberistumisega Valgas, kestab ligi üheksa tundi.
Kindlasti on Eestile oluline Rail Baltica tõrgeteta arendamine. See hakkab küll läbi Pärnu kulgema, kuid käivitub alles umbkaudu 15 aasta pärast. Seni võiks arendada reisirongiühendust Tallinna–Tartu–Valga–Riia liinil. Meie piirkonnale on väga oluline kiire ligipääs keskustele, et inimesed ei peaks sealsete teenuste tarbimiseks elukohta vahetama.
Eesti-pool tellis vastava uuringu, millest selgus, et dotatsioonita see siiski ära ei tasu. Seega peavad riigid liini käivitamisel leidma lahendused rahastamise osas.
Hariduse valdkonnas pööratakse erilist tähelepanu kutse- ja kõrghariduse pakkumisele naaberriigi õpilastele. Valgamaa kutseõppekeskus alustas tänavu sügisel küll Läti õppegruppide õpetamist, kuid Läti riigi panustamine õppekohtade finantseerimiseks on minimaalne.
Nimelt tasub Läti pool vaid kutseõppekeskuses õppivate Läti õpilaste õppekulu üldharidusainete õpetamise eest Valka gümnaasiumis. Läti õpilaste kutseõppe eest tasub Eesti haridus- ja teadusministeerium.
Eesti pool eeldanuks naabrilt suuremat panust õpilaste õppekulude katmisel. Kokku soovitakse leppida põhimõttes, et õppeteenust ostev riik tasub oma riigi õpilaste eest kõik õppekulud, majutuse õpilaskodus ja toitlustuse.
Samuti võiksid ülikoolid kõrgharidusalase koostöö osas rohkem algatust üles näidata. Hea ja kvaliteetse tööjõu koolitamine kohapeal on kindlasti meie piirkonna üks eelistusi, sest nii saame endale paindlikumalt uut tööjõudu.
Tööjõu vaba liikumise ja maksustamise osas on üles näidanud suuremat initsiatiivi Läti. Peamiselt on tegeletud kahe riigi maksustamise erinevustest tuleneva negatiivse mõju vähendamisega.
Praeguseks on teada, et 2012. aastast ei pea enam Lätis elavad ja Eestis töötavad inimesed hüvitama tulumaksumäärade erinevusest tekkinud vahet. Kuna Lätis on tulumaksumäär kõrgem, pidi sealne elanik, kes Eestis töötas, siiani maksma riigile tulumaksu juurde, kuigi siin olid kõik maksud makstud. See oli töörühmale oluline töövõit.
Esialgu püstitatud 23 probleemsest teemast on tänaseks leidunud lahenduse 16. Endiselt on päevakorras transpordiühendus, eelkõige kiire raudteeühenduse tagamine; samuti hariduskoostöö küsimused. Uus teema on hangetealane koostöö ja piiriüleste investeeringute teostamine.