Jõuluaeg toob ellu ootusärevust, kauneid hetki ja rõõmu. Et see jääks kestma, peab arvestama mõningaid ohutusnõudeid, rõhutab päästeamet.
Lähenevad pakaselised jõulupühad
Viimane kustutab tule: majast lahkudes peavad küünlad, kaminad ja teised lahtise tule allikad olema kustutatud.
Küünlad peavad olema mittepõleval alusel ning ohutus kauguse süttivatest materjalidest. Valveta küünlast on tuld võtnud kardinad ning küünlajala kaunistamiseks kasutatud materjalid. Päästjate hinnangul on enim õnnetusi põhjustanud teleritele, riiulitele ja aknalaudale asetatud küünlad
Kuigi ilmataat lubab krõbedat külma – jõuluõhtul võib kohati olla ligi 20 külmakraadi –, pole jõuludeks suvilasse või maakoju jõudes sooja saamiseks mõtet pliiti või ahju järjest puid lisades neid särtskuumaks kütta. Mõistlikum on külma ilma puhul kütta ahju kaks korda päevas ja panna korraga alla väiksem sületäis. Ahi on kogu aeg ühtlaselt soe ning ülekütmise oht väiksem.
Jälgi, et vooluvõrk poleks üle koormatud ning elektripaigaldised ning kasutatavad elektriseadmed oleks korras. Neljandiku Eesti kodudes puhkenud tulekahjude põhjus on olnud rikkis või ülekoormatud elektriseadmed, juhtmed ja seinakontaktid.
Uuri, kas kõik teavad, kus on kustuti või tuletekk ning oskavad neid kasutada.
Ära kasuta külmunud torude sulatamiseks lahtist tuld või kuumaõhufööni. Hõõguma jäänud sädemest võib tulekahju alata ka mitu tundi peale sulatustöö lõppemist.
Pakaselise ilmaga arvesta õue minnes ka tuulekülmaga. Tuulega võib suhteline külm olla tublisti alla termomeetri näidu ning riiete alla pugev jahedus oodatust kiirem tulema.
Ära unusta peomeeleolus ohutu käitumise reegleid ja tuleta neid meelde ka teistele. Oma pere jõulud saame turvaliseks muuta ainult meie ise.
Ja lõpetuseks – parim kink lähedastele ja sõpradele on suitsuandur, tulekustutustekk, tulekustuti või hoopis korstnapühkija külaskäik – see toob alati õnne.
Päästeamet soovib kõigile rahulikku ja ohutut jõuluaega.