Valupunkt: mis saab tühjadest kortermajadest?

Täissoditud seintega tühja maja trepikoda Kaagjärvel. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Maakonnas ringi sõites võib siin-seal näha maju, mille peremehetusest annavad märku tühjad aknaavad. Eriti sünget vaatepilti pakuvad hüljatud korterelamud.

Viis aastat tagasi elas Valga maakonnas 35 059 inimest. Selle aasta alguseks oli see number kahanenud rohkem kui 800 võrra. Võrdluseks võib tuua, et seda on tunduvalt rohkem kui Valgamaa väikseimas vallas Õrus elanikke. Kolmes suuruselt järgnevas – Tahevas, Põdralas ja Hummulis – on elanikke vaid veidi rohkem.

Elaniketa, kuid sisustatud korterid

Hummuli aleviku keskel asuv kolmekorruseline korterelamu on seisnud elaniketa 6–7 aastat, kui maja tekkinud võlgade pärast kütteta jäi ja inimesed sealt seetõttu ära kolisid. Kuuldes küsimust maja saatuse kohta, oli vallavanem Valter Kaare esimene reaktsioon kuuldav ohe. «See on pikk jutt.»

Otse Hummuli bussipeatuse juures asuva maja kõigil 32 korteril on vallavanema kinnitusel omanikud. Kahel neist on omanik vald ise, ühel kohalik ettevõte. Tulevikust rääkides tõdes vallavanem, et ilmselt ootab järjest halvenevas seisukorras hoonet lammutamine. Paraku on 45 aastat vana maja puhul tegemist eraomandiga, mille saatust vald niisama lihtsalt otsustada ei saa.

Sellel teemal on räägitud ka korterite omanikega, kes aga niisama enda omandist loobuda ei taha. Vallal aga selle äraostmiseks raha ei ole, küll võiks seda leida piisavalt, et hoone lammutada. Valla võetud esmase hinnapakkumise järgi läheks see maksma vähemalt pool miljonit krooni. Lammutada saab aga vaid siis, kui kõik omanikud sellega nõus on.

Asja teeb keerulisemaks, et kaks korterit on panditud laenutagatisena ja enne laenu tagasimaksmist neid vabaks ei lasta. Paljudes korterites on veel ka mööblit ja isiklikke asju, mis tõmbavad ligi pahategijaid.

Valga–Tartu maanteel Õrust läbi sõites hakkavad silma kaks tühja kahekordset maja kolme-neljakümne meetri kaugusel suurest teest. Ühel on küll aknaavad laudadega kinni löödud, aga lahtisest uksest paistev vaade hoone saatuse osas palju lootust ei anna.

Teisel on esiukse kohalt lahti kangutatud jupp tellisseina, sama on näha mitmel pool sees. Teisele korrusele viiv puutrepp ripub veel kuidagi üleval ja ähvardab avatud uksest sisseastujale peale kukkuda.

Eraomandit puutuda ei tohi

Õru vallavanem Andres Pal­loson tõdes, et hoonete omanikud oma vara ja ümbruse heakorra eest hoolt ei kanna. «Valla käed on eraomandiga tegelemisel seotud,» tõdes ka tema.

Vallasekretäri Klaudia Tuhkaneni sõnul on hooned erastatud ja seisnud tühjana juba aastaid.

Vallasekretäri sõnul elab ühe maja omanik vallas, aga hoolimata valla saadetud hoiatuskirjadest oma vara korras ei hoia. Teise omanik elab Harjumaal ja on üritanud seda juba pikemat aega maha müüa. Praegugi müügis oleva hoone hinnaks on kinnisvaraportaalis www.kv.ee märgitud 230 000 krooni.

Iseloomustuseks öeldakse muu seas, et tegemist on taastamist vajava kortermajaga, mille üldpind on 731 m² ja krundi suurus 1969 m². Olemas on tsentraalne veevarustus ja kanalisatsioon, tööstusvoolu võimalus. Maja ees asub kõrghaljastus ja bussipeatus, kauplus ja lasteaed asuvad 100 meetri kaugusel, Valga linna on 19 kilomeetrit. Paraku pole selline tutvustus kedagi veel ehitist ostma meelitanud.

-----------------------------

Statistika

Maakondade rahvaarvu suuruse poolest jäävad Valgamaast tahapoole Hiiu, Lääne ja Põlva maakonnad. Rahvastiku tiheduse poolest jääb Valgamaa oma veidi rohkem kui 16 elanikuga ruutkilomeetrile keskmiste sekka. Pea samal tasemel on see näitaja naabritel Viljandi ja Võru maakonnas.

Eesti keskmine elanike tihedus on 31 inimest ruutkilomeetril, seda tänu Harju-, Ida-Viru- ja Tartumaa kõrgetele näitajatele. Esimesel neist on rahvastikutihedus koguni 120 inimest ruutkilomeetril.