Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/12/29/894240t1h7115.jpg)
Tavapäraselt on aasta algus aeg, kus soovime palju head: kordaminekuid kõigile ja kõikjal. Häid soove, millega eestlastele omaselt oleme pigem kitsid, tuleb siit ja sealt.
Me ei mõtle, miks on see just aasta alguses ja miks ei võiks kesta heade soovide kanonaad läbi aasta. Põhjus on väga lihtne. Esiteks oleme ju millegi Uue, Suure ja Tundmatu alguses. Teiseks on pikk advendi- ja jõuluaeg meid hingeliselt muutnud.
Paljude heategevussaadete ja -ürituste kaudu leiame tee nendeni, kes vajavad toetust ja abi ning muutume ka ise paremaks. Nagu üks mu noor sõber, kellelt küsisin tema soovide kohta uuel aastal, vastas pärast viivukest mõtlemist, et soovib olla parem ja mõistvam. Väga lihtne ja konkreetne soov, kuid kui süüvida sellesse, peab tõdema, et kõik algab endast.
Sõnadel on tihti rohkem võimu, kui oskame arvata. Nendega võime teha haiget ja halba, seda isegi märkamata. Nii et esimene soov oleks ikkagi uuel aastal kõigile lugejatele: püüame head teha kogu aasta läbi, märgata abivajajaid ja olla mõistvamad nii tegudes kui sõnades.
Aasta 2013 on alles oma esimeses kalendrinädalas, meil on aega, nagu ütleb tuntud laulusalm. Et midagi muuta, on vaja konkreetseid tegusid. Enam ei tohiks ükski omavalitsusjuht ega ametnik näha olukorda ainult oma vallast või kabinetist. Ei piisa, kui vaatleme probleeme üksnes Tõrva, Valgamaa või Kagu-Eesti seisukohast.
Kui jätkusuutlik on meie rahvas ja riik, on üldriiklik probleem. Varsti tähistame oma riigi 95. sünnipäeva. Vaevalt, et selleks ajaks on meil korralikult toimivat regionaalpoliitikat, kuigi vajadus selle järele on väljapääsmatu, arvestades riigi praegust regionaalsust ja jätkuvalt toimivaid negatiivseid protsesse, näiteks elanikkonna jätkuv vähenemine ligi kaks protsenti aastas.
Kui elu on koondunud Tallinna ja tema kuldsesse ringi, on vähe lohutav ettepanek istutada kõikjale tammed, et tähistada viie aasta pärast Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.
Oma linna elanikele soovin ja siiralt usun, et aasta lõpuks on kõigil meil kodudes puhas ja kvaliteetne joogivesi, et enam kunagi meie kauneid järvi, Õhne jõge ja ojasid ei saasta heitvesi, et meil on tulevastele põlvedele anda edasi puhas linnakeskkond maalilise loodusega.
Olgem siis rohkem avatud ja sõbralikumad. Õnne ja tervist kõigile lugejatele ja kaasamõtlejatele!