Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Moskvas valmisid jääst ja lumest multikategelased

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Andres Rattasepp meisterdamas teleriga maskotti Moskvas kerkinud lumelinnas lastele mõeldud telekanalile, kes oli lumelinna üks peamisi meediasponsoreid.
Andres Rattasepp meisterdamas teleriga maskotti Moskvas kerkinud lumelinnas lastele mõeldud telekanalile, kes oli lumelinna üks peamisi meediasponsoreid. Foto: Vladimir Filatov

Ainsate eestlastena aitasid Valgamaalt Palupera vallast pärit Andres Rattasepp ja Ott Olesk Võrumaalt ehitada Moskvas Vene animatsiooni sajandale aastapäevale pühendatud lumelinna.

Kuu lõpus lähevad nad tagasi. Siis ootab mehi Moskva jää- ja lumeskulptuurifestival, kuhu tulevad võistlema oma ala parimad eri riikidest. Tublimad pääsevad oskusi näitama Sotši olümpiamängudele.

Rattasepp, kes tavaliselt teeb puukujusid, töötas lume ja jääga esimest korda. Jää on tema sõnul puidust oluliselt pehmem – seda töödelda on palju lihtsam. Samas peab sellega ümber käima ettevaatlikumalt, sest jää on hapram.

Olesk lisas, et jääga on emotsionaalselt tore töötada, sest see sätendab nagu kristall. «Jää on väga ettearvamatu,» ütles ta, lisades, et oluline on ka selle kvaliteet. Parim tuleb Põhja-Venemaalt ja Soomest.

Olesk tegi jääst Maša ja lumest karu. Rattasepp tahus lumeseina osa multifilmist «Havi käsul, minu tahtel»: lume abil kujutas ta multikategelast Jemeljat, jäässe raius aga havi. Jääskulptuuridest valmis tal veel Vetevana multifilmist «Lendav laev», ilusamaks sai ka liuvälja läbikäik.

Samuti tuli mõlemal vastu võtta «tellimustöö» korraldajatelt. «Keset liuvälja oli vaja teha ühele lastele mõeldud telekanalile, kes oli lumelinna üks peamisi meediasponsoreid, maskott telekaga,» muheles Rattasepp.

Lumelinna ehitasid peale eestlaste valgevenelased, ukrainlased ja venelased. Jaanuarikuisele festivalile lisanduvad tšehhid, slovakid ja sloveenid.
 

Pikem artikkel ilmus 5. jaanuari Valgamaalase paberlehes.

Copy

Märksõnad

Tagasi üles