Kütmisega tasub piiri pidada

Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Ilmaprognoos lubab lähiajaks madalaid temperatuure. Sellest hoolimata tuleb kütmisel jääda mõistlikkuse piiridesse.

«Hiljemalt oktoobris, aga veel parem mais-juunis, peaks laskma korstnapühkijal korstnat pühkida ja kolded üle kontrollida. Pole harvad juhtumid, kus korstnas süttivad tahm ja pigi või lagunevad ahjud keset talve,» ütles Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika instituudi teadur Ülo Kask.

Tuleb varuda kuivi küttepuid – piisab niinimetatud õhukuivusest, kus suhteline niiskus alla 25% – või muud kvaliteetset ahjus põletamiseks sobivat kütust. Märgade puudega kütmine rikub ahju, suitsukäigud ja korstna ühe hooajaga. «Mingil juhul ei tohi kodustes küttekolletes põletada põlevjäätmeid, välja arvatud keemiavabad, lakkimata, värvimata või immutamata puitjäätmed,» rõhutas Kask.

Süütamiseks tuleks eelistada kasetohtu, peeni kuivi pilpaid, süütepalasid või puhast paberit. Rohke paberi ja papi kasutamine süütamiseks ja selle põletamine võib tekitada ummistusi lõõrides ja suitsukäikudes ning trükivärvi põlemisel eraldub kahjulikke heitmeid.

Igale küttekoldele vastab sobiv kogus põletusmaterjali. Keskmistes koduahjudes võib koldesse panna korraga 10–15 kilo puid. «Kollet ei tohi liiga täis laduda, sest näiteks puitkütused on pikaleegilised ja vajavad piisavat ruumi, et täielikult põleda,» selgitas Kask.

Ka ei tohi tema sõnul järjest liiga kaua kütta. Kui tuba jääb ühe kütmisega jahedaks, tuleks kütta kaks korda päevas, kuid küttekordade vahe peaks olema vähemalt 10–12 tundi.

Kütteseadmete kütmisel tuleb jälgida, et põletusmaterjal saaks piisaval hulgal õhku. Kui elamu on väga õhutihe, peab see kogus õhku sisse pääsema õhutusavade või avatud akna kaudu.

Küttekolded tuleb Kase väitel pärast igat kütmist tuhast puhastada. Kui kütteseadmetel on tuhakastid, tuleb neid tühjendada vastavalt vajadusele. Liigne tuhk ei võimalda sealt vajalikus koguses restialust õhku koldesse juhtida.

Kütteseadmete ülekütmisel satub ohtu nende konstruktsioonimaterjal, näiteks ahjudesse võivad tekkida praod. Selle tagajärjel võib kütteseadme eluiga kordades lüheneda.

Alaköetud ruumides on jahe ja ebamugav olla. Selliste ruumide seintes, eriti renoveerimata ja ebapiisava soojustusega hoonetes, võib aga tekkida kastepunkt, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub. Tagajärg võib olla puitkonstruktsioonide aeglane mädanemine, metallkonstruktsioonide korrodeerumine ja nähtava ilminguna hallitus. Viimane on paljude tervisehädade põhjustaja.