Valgamaal ei ole riigimetsas ühtki rada, millel maastikusõidukiga liigelda tohiks. Ometi on metsas jäljed, mis näitavad, et nõudeid rikutakse. Probleemist räägib RMK Valgamaa metskonna metsaülem Risto Sepp.
Millist kahju maastikusõidukid metsale teevad?
«Kiputakse looduslikest veekogudest läbi sõitma. Mida sügavam mülgas, seda suurem on soov sisse kihutada. Kahjuks lõhutakse sellise teguviisiga kaldaid. Vanadele heinamaadele võivad olla kased istutatud, kihutajad seda ei märka ja tallavad puukesed rataste all porri. Sama on noorendikega lankidel, kus ollakse lihtsalt ettevaatamatud.
Meil on nõue, et kui on vaja riigimetsas sõita, tuleb sellest kaks nädalat ette teatada. Selle aja jooksul vaatame raja üle ja kui ei rikuta loodust, luba ka antakse. Ühekordse loa võib anda metskond. Raja pikemaajalise kasutamise korral tuleb riigimaa puhul sõlmida maa rendileping.»
Mis on maastikusõiduk?
«Liiklusseaduse tähenduses on maastikusõiduk mootori jõul maastikul liikumiseks ettenähtud liiklusvahend, mis ei ole liiklusseaduse tähenduses mootorsõiduk. See kuulub registreerimisele vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele.
On olemas ka ratasmootorsõidukid. Need on vähemalt kolmerattalised maastikusõidukid, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 90 kuupsentimeetri ja mis on valmistaja poolt ette nähtud maastikul liikumiseks.»
Piirangud on kehtestatud päris mitme seadusega. Ega ainult metsades sõideta, isegi Valga linnas müristatakse. On see lubatud?
«Looduskaitseseadus keelab maastikusõidukiga sõita sihtkaitse- ja piiranguvööndis, kaitsealal on maastikusõidukiga liikumine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Kohalikul omavalitsusel on õigus kehtestada maastikusõidukite liiklemisele täiendavaid nõudeid oma valla või linna territooriumil. Valgas võib olla mõni erand, kel lubatud sellise sõidukiga liigelda.»
Kas liiklusseadus sätestab maastikusõidukitega sõitmise korra?
«Jah, lähtudes liiklusseadusest, ei või maastikusõidukiga teel sõita. Maastikul võib maastikusõidukiga sõita või seda parkida üksnes maavaldaja loal. Oma krundil, kui tegemist ei ole piiranguvööndiga või kinnisel rajal maastikumasinaga sõiduks piiranguid ei ole.»
Kes nõuete täitmist kontrollib ja millised on karistused nendele, kes ikkagi sõidavad seal, kus see pole lubatud?
«Liiklusseadustiku kohaselt on maastikusõiduki liiklemise nõuete rikkumise eest karistuseks rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Menetlemine kuulub politsei pädevusse. Kontrollimine kuulub ka keskkonnainspektsiooni kompetentsi.»
Kui teadlikud on inimesed maastikusõiduki looduses kasutamise nõuetest?
«Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringu andmetel on 85 protsenti küsitletutest kuulnud, et looduses mootorsõidukiga liiklemist piiravad teatud reeglid. Nende sisuga on mõningal määral kursis 46 protsenti vastanutest. Ligi kolmandik ehk 29 protsenti küsitletutest vastas, et nad ei tunne reegleid kuigi hästi või pole nendega üldse kursis. Vaid 41 protsenti väitis, et jälgib mootorsõidukiga looduses liikudes reegleid.»
