Terviseameti andmetel hakkas Eestis eelmisel nädalal märgatavalt kasvama gripilaadsetesse viirusnakkustesse haigestumiste arv, laboratoorselt kinnitatud gripiviiruste arv kolmekordistus.
Gripp levis jõudsalt
Kõikidesse ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine kasvas nädalaga seitse protsenti, arstide poole pöördus 4247 inimest. Gripitaoliste haigestumiste arv suurenes 18,6% võrra.
Grippi haigestumise intensiivsust võib sellegipoolest hinnata veel madalaks, kuid gripilevikut laialdaseks. Haigestumus on tõusutrendil.
Keskmine haigestumus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse 100 000 elaniku kohta oli 317. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumine Harju-, Jõgeva-, Lääne- ja Raplamaal. Enim haigestusid kuni viieaastased. Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 83 korral.
Haiglaravi vajas möödunud nädalal E-Tervise SA esialgsetel andmetel viis gripiviirusega patsienti: üks vanusrühmas 0–4, kaks vanusrühmas 15–64 ning kaks vanemaealiste vanusrühmas. Hooaja algusest on haiglaravi vajanud 39 gripiviirusega patsienti.
Kolmandal nädalal kolmekordistus laboratoorselt kinnitatud gripiviiruste arv. Kinnituse sai 38 gripiviirust, neist 23 olid A- ja 15 B-gripiviirus.
Täiendavalt määratleti 6 A-gripiviirust, neist viis olid A-gripiviiruse alatüübid (H3N2), üks A(H1N1). Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal kasvas kuni 45%.
Teistest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest 26% oli RS-viirused, 16 paragripiviirused.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel loetakse haigestumuse intensiivsust kõrgeks Islandil ja Norras; keskmiseks Belgias, Tšehhis, Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Hollandis, Slovakkias, Sloveenias, Rootsis ja Põhja Iirimaal ja Walesis.
Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust madalaks, kuid kõikjal on täheldatud haigestumuse kasvu.