Juhtkiri: Miks põhk põles?

Põllumeeste protestiaktsioon Foto: Toomas Huik/Postimees

Põllumeeste muredest on viimase aasta jooksul Eestis palju juttu olnud – eelkõige toetustega seonduvalt. Teemat on aidanud avalikkuse tähelepanu all hoida mitu suuraktsiooni.

Kui varem on maamehed näiteks allkirju kogunud, tasuta piima jaganud ning eelmise aasta lõpul saadeti Tallinnast Brüsseli poole teele ka vana ja väsinud Belarus-tüüpi protestitraktor, siis üleeile õhtul süttis Via Baltica ääres hulk põhu- või heinapalle.

Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident Jaan Sõrra avaldas arvamust, et tegu on viimase põllumeeste protestiaktsiooniga ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) teemal. Tema sõnul on Balti maaelu tuleviku eest võitlejad teinud kõik endast oleneva, et Brüsselisse jõuaks kolme riigi ühissõnum: ELi aluspõhimõtted – solidaarsus ja võrdsus – väljenduvad ebavõrdsete toetuste valguses vaid sõnades.

Seegi, et põllumehed nüüd just taolisel moel enda nõudmistele tähelepanu tõmmata otsustasid, pole juhus. Sellega juhiti tähelepanu niinimetatud euroheina probleemile, mis ka uues ÜPPs pole tänaseni lahendust leidnud. Võrdset hektaritoetust saavad nimelt nii need, kes kasvatavad põllukultuure kui need, kes heina lihtsalt kord aastas niidavad või põllule maha purustavad.

Tundub, et ettevõtmine läks korda: tulukesi võis üleeile Via Baltica ääres näha rohkesti. Aktsioonis osales ka hulk Valgamaa noori, põhiliselt oli tegu noorpoliitikutega.

Ühest küljest oli tore vaadata, kuidas kas või Tallinnas Raekoja platsil seisid ettevõtmise sisse juhatanud miitingul kõrvuti erinevate erakondade poliitikud – nagu oleks kadunud koosmeel ühtäkki jälle üles leitud. Ka Via Baltica ääres askeldasid eri parteide noorliikmed.

Vägisi tekib samas küsimus, kas nii agaralt oleks tegutsetud ka siis, kui sügisel poleks kohalikke valimisi. Näiteks tunnistasid ettevõtmises osalenud Valgamaa noorsotsid, et nende tegevust koordineeriti pealinnast. Ilmselt nähti head võimalust noorpoliitikud valimiste eel pildile tuua.

Olgu ettevõtmise poliitilise taustaga kuidas on – kõige olulisem, et üleeilsed tulukesed sümboliseeriksid Balti riikide maaelu helgemat tulevikku, mitte kokkukukkuvaid riismeid.