/nginx/o/2013/02/12/1568438t1hb9fc.jpg)
Tänast vastlapäeva tähistatakse nii kukleid süües kui kelgumäel koos kooli- või lasteaiakaaslaste, sõprade või kolleegidega pikimat vastlaliugu lastes.
GALERII: Vastlapäev viis kelgumäele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valga linna lapsed käisid täna lõuna paiku Linnapargis liugu laskmas. Keskpäeval toimus sealsamas ka linna pensionäride liidu korraldatud vastlatrall.
Tõrvas aga algab vastlapäeva tähistamine õhtul, kui lisaks kelgutamisele peetakse suur lumesimman.
Vastlapäev on Vikipeedia andmetel kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit saksakeelsest (fasten) või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu.
Et paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidutseda ja süüa.
Eesti traditsiooniline vastlatoit on herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ning pikk vastlaliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu.