Vaade: Ajakirjandus – vabadus ja vastutus

FOTO: Postimees/Scanpix

Ajakirjandus on suurus, millel tänastes oludes üha raskem oma tulevikuks märke maha panna. Ühelt poolt kimbutab masu, mis viib ajakirjandust toitva reklaamiraha, teisalt trügib veebimeedia trükiajakirjandusest mööda, liikudes tihti ka hoopis uutes suundades.

Ei ole suurte meediaettevõtete tuules neist muutustest kuidagi pääsenud ka Valgamaalane. Seda enam, et kuigi eraldi ettevõte, oleme suure Eesti Meedia kontserni osa.

Ka meie väljaannet toidavad reklaamid, mis kutsuvad lugejaid tarbima. See toob omakorda reklaamiostjatele tulu ja võimaldab meil pakkuda lugejatele uudiseid maakonnast.

Teisalt on Valgamaalane nagu valdav enamus Eesti meediaväljaannetest läinud kaasa ajalehe internetilahenduse pakkumisega, kust on võimalik leida kõige suurem hulk Valgamaa kohta käivaid uudiseid, nii värskeid kui vanemaid, ühest kohast.

Näiteks eelmise nädala jooksul ulatus veebikülje valgamaalane.ee loetavus 33 500 lugejani. See näitab, et Valgamaa suurust arvestades satub sinna inimesi üsna palju. Tasub meenutada, et maakonnas on elanikke pisut üle 34 000. Ka parima tahtmise juures kõik nad internetti ei kasuta. Seega jõuavad paljud lugejad Valgamaalase veebiküljele ka väljaspoolt maakonna piire.

Ei ole harvad juhud, kui mõnd artiklit kirjutades olen kuulnud küsimust: «Aga keda see Valgamaal huvitab?» Ühest vastust on võimatu öelda, aga kokkuvõttes peaks erinevatest teemadest kujunema mosaiik, mis maakonnas toimuvast aimu annab.

Paratamatu on seejuures, et mõni teema, üritus või juhtum saab kajastatud pealiskaudsemalt. Paberlehes seab omad piirid mahutavus, veebiküljel mitte küll otseselt, aga liigse materjalihulga puhul on sealtki keeruline infot leida. Ja omad piirid seab ka loomulikult inimressursi nappus.

Meenub paralleel europealinnast Brüsselist. Ühes vestluses rääkis briti ajakirjanik, et tema ampluaa europarlamendi tegevusi kajastades on keskkonnatemaatika, millest ta suudab ka läbi töötada ainult osa võimalikust materjalimahust. Samal ajal töötas Eesti Rahvusringhäälingust kohapeal üks täiskohaga korrespondent, rohkemaks ei olnud võimalusi.

Samamoodi peame ka maakonnalehes nentima, et kõikide teemagruppide jaoks eraldi inimese tööle võtmiseks ei ole kohapeal ressurssi. Kindlasti ei tähenda see aga põhjust allahindluseks teemakäsitlustes.

Paar nädalat tagasi salvas üks Valga maakonna ametnik, kui lehe reporter tuli tema käest päevakajalise sündmuse kohta kommentaari paluma, et tehku endale enne teema selgeks.

Paraku ei saa eeldada, et ajakirjanik tunneks kõiki teemasid sama hästi kui nendega igapäevaselt tegelev ametnik. Selleks peame meie esitama küsimusi ja loodame, et ka vastaspool kasutab võimalust ning vabadust teenida üldist hüve ja avalikkust valgustada.

Internetimeedia pakub oma mitmekesisuses rikkalikult võimalusi. Klassikalisemate ajalehtede veebiväljaannete kõrval on näiteks atraktiivsed blogid, mis vähem ja rohkem päevakajalisi sündmusi omal moel analüüsivad.

Inno ja Irja Tähismaa, samuti Olavi Ruitlase juba ka kohtuinstantsides analüüsitud veebipäevikute juhtumid näitavad, et siinkohal on veel palju selgeks vaidlemata küsimusi.

Samamoodi on veel palju lahtisi küsimusi veebikülgedel avaldatud artiklite kommentaaride osas. Kuulsaim juhtum on selles vallas Vjatšeslav Leedo ja Delfi vaheline vaidlus.

Valgamaalase veebiküljelegi on postitatud küllaga kommentaare, mis sobimatuse tõttu tulnud kõrvaldada. Nii mõnegi arvates tuleks kommentaaride lisamise võimalusest üldse loobuda.

Samas võib kommentaariumist lugeda ka kiitust inimeste kohta, kes maakonnas midagi korda saatnud. Nii et ainult negatiivseks seda pidada ei saa. Ideaalis võiks see olla koht, kus ka lugeja vastutustundlikult oma sõnade üle järele mõeldes oma seisukohti väljendada saab.

Üks on kindel, maakonnalehe suurim ressurss on maakonna inimesed, kellel lisaks lugemisele võimalus ka ise oma tähelepanekutest ja huvitavatest teemadest meile teada anda.

Kui eile arutati mõttetalgutel, kuidas Eesti paremaks muuta, siis võiks koos lehega, miks ka mitte vastutustundlikult kommentaariumi ära kasutades, terve järgmise aasta mõelda, kuidas oma maakonda paremaks muuta.

Pealkiri on laenatud tänavuste kirjanditeemade seast.

Tagasi üles