Mis on prügiklubi ja kes on abivanaemad-vanaisad?

Reedel kella 15.30 olid Eestis oma tegevuse lõpetanud umbes pooled mõttekojad, teatasid korraldajad.


Kojavanemad ütlesid "Minu Eesti" kõnekeskusele, et kohale tulnud inimesed pakkusid välja väga erinevaid mõtteid ja lahendusi, kuidas neid ellu viia.

Paljud osalenud kinnitasid, et nad leidsid endale tänastest vestlusringidest mõttekaaslasi, kellega lepiti kokku alustatud teemade osas juba lähiajal taas kohtuda ja konkreetseid asju ellu viia.

Näiteks tõusis Saaremaal, Kuressaares Tulevikumuusika mõttekojas ühe küsimusena esile nn abivanaemade ja ­isade leidmine. See on koht, kus saab kokku viia vanemate inimeste ja noorte perede vajadused.

Abivanaemade ja ­isadena saaksid vanemad inimsed olla aidata saaksid võimaluse oma hellust ja hoolitsust lastele jagada ning lapsed oleksid väga tänuväärne sihtgrupp seda vastu võtma.

Noori ja vanu saaks kokku viia näiteks läbi kohalike
omavalitsuste või Pereliidu.

Haljala koolis otsustasid lapsed hakata tegema pidevaid mõttetubasid, kus õpilased saavad arutada vabalt ja võrdselt kooli probleemide üle.

Huvitava ideega tuli välja ka Tallinnas tegutsenud Tellisikivi loomekeskus.

Nende idee on teha flaierid, mida kohalikud elanikud saaksid valesti pargitud autode juurde jätta, et anda märku valesti parkimisest ja kutsuda üles arvestama ka jalratturite ning lapsevankritega liiklejatega.

Samas kojas tuli ka mõte luua kohalik jalgrattaga liiklemise kaart, kus oleks märgitud lihtsamad ja mugavamad piirkonda läbivad jalgrata teekonnad.

"Esile võiks tuua veel seda, et Tallinna Kalamaja ja Pelgulinna elanikud otsustasid alustada korrapäraseid iganädalasi kokkusaamisi seal samas Telliskivi linnakus. See tähendab, et mõttetalgutest saab seal kandis iganädalane üritus," rääkis Herkko Labi, Telliskivi loomelinnaku kojavanem

"Meie tegime ettepaneku luua prügiklubi ja vestlusringist, kus selle välja käisime leidsime juba 14 mõttekaaslast, kes olid valmis klubiga liituma, mõned minutid hiljem oli meid juba 25. Väga üldiselt öeldes on klubi eesmärk tekitada üle kogu Eesti puhtast maast hoolivate inimeste võrgustik, kes hakkavad omakodukohas prügistamisel silma peal hoidma ja koristamisi organiseerima," kirjeldas Rahvusraamatukogu mõttekojas mõtelnud Kadri Allikmäe, üks eelmise aasta "Teeme ära 2008" toimkonna liikmeid.

Samas vestlusringis osalenud keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek tervitas algatust: "Olen juba tükk aega oodanud, et ka Eestis tekiks prügiga tegelev kodanikuühendus, mis seisaks huvigrupina hea selle eest, et prügistamise ja jäätmemajanduse probleem siin laheneks ja jäätmemajandus muutuks elanikkonnale mugavamaks ning inimeste vajadustele enam vastavaks."

Mõttetalgutel osales üle 11 000 inimese, mis oli 48 protsenti rohkem inimesi, kui oli eelnevalt registeerunud.

Kõige suurem osalus maakonniti ja protsent täiskasvanud elanikkonnast

Hiiu maakond 170 inimest ja 2.0%
Võru maakond 516 inimest1.6%
Lääne-Viru maakond 796 inimest 1.4%
Lääne maakond 321 inimest 1.4%
Põlva maakond 322 inimest 1.2%

Kõige sagedamini arutati nendel teemadel:

1. Ühistegevus ja koostöö (110)
2. Maaelu (96)
3. Ettevõtlus ja töökohad (76)
4. Väärtused ja kultuur (71)
5. Haridus ja elukestev õpe (57)

Arutati nii kohapealsete teemade üle, millele sai leida praktilisi lahendusi. Näiteks kuidas tagada maainimestele prügisorteerimise võimalused?

Mõeldi ka kogukondlikel ja väärtustel põhinevatel teemadel, näiteks kuidas luua Eestis rohkem võimalusi koos rõõmustamiseks?

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles