Külalised toovad tundi värskust ja kogemusi

Triin Noorkõiv Foto: Erakogu

Eri valdkondadest pärit inimesi kooliklassi ette toova algatuse käivitanud Triin Noorkõiv on veendunud, et see toob kasu kõigile, kes programmiga kokku puutuvad.

Mis on algatuse «Tagasi kooli» peamine missioon?
«Proovime luua pinnast, kust võiks suureneda koostöö koolide ja ülejäänud ühiskonna vahel. Sellega saame kaasa aidata õppimise ja õpetamise tähendusrikkamaks muutumisele. Programmist võidavad kõik osapooled.

Õpilased saavad külalisõpetajate kogemuste toel oma õppetöö käigus luua rohkem seoseid teooria ja praktika vahel.

Kindlasti on palju võita ka külalisõpetajatel, kes kogemuste jagamise kaudu ennast teostada võivad. Samuti saavad nad infot selle kohta, mis koolis toimub, kuidas õpetatakse ja mida tähendab koolis tegutseda. Nende teadmiste abil saab aga hoogustada diskussiooni õpetamise ja koolihariduse üle Eestis.

Kindlasti võidavad ka õpetajad, kes saavad täita õppekava eesmärke ning rikastada oma tunde, kasutades ühe meetodina külalisõpetaja klassi ette toomist. Suureneb ka õpetajate kontaktide võrgustik erinevate inimestega, kellest mõnega võib välja kujuneda püsivam koostöö.»

Kas juhtunud on sedagi, et külalisõpetajast saab koolis alalisem õpetaja, kes kas või valikaine tunde läbi viib?
«Täpseid arve ma praegu selle kohta öelda ei oska, aga neid näiteid täitsa on, kus on hiljem käivitatud ka ringe või tehtud väiksemaid loengutsükleid.»

Kuivõrd on programm suunatud koolide endistele vilistlastele?
«Väga tihti on nii välja kujunenud küll, et kooli lähevad külalisõpetajaks just vilistlased, sest emotsionaalsed sidemed oma kooliga on väga tugevad. Harvad pole juhud, mil on ette võetud pikki sõite üle Eesti, et just oma kodukoolis tundi anda.

Samas on ka neid, kes valivad kooli oma praeguse elukoha järgi. Head meelt valmistab see, et oleme suutnud kenasti kõik maakonnad külalisesinejatega katta.»

Kas tänavu programmis mullusega võrreldes midagi ka teisiti on?
«Tänavu on algatus jõudnud päris suure muutuseni – enam me ei keskendu mitte sprindile ehk ühele nädalale, nagu see on varem olnud, vaid loodame, et programmist saab aastaringne loomulik õppetöö viis.

Eesmärk on külalisõpetajaid kaasata koolitöösse, sealhulgas tundidesse ka hetkedel, kui see õpetajal õppekava järgi kõige sobivam on. See loob võimalusi kõikvõimalikele mudelitele. Oluline on ka õpilastega läbi arutada, keda koolitundi andma võiks kutsuda.
Uude infosüsteemi on sisestatud nii inimesed, kes soovivad kooli minna, kui õpetajad, kes soovivad külalisõpetajaid kaasata. Programm viib pakkujad ja soovijad kokku, edasi saavad nad juba omavahel aru pidada, et mis tundi, mis teemal, milliste eesmärkidega ja millal külalisõpetajat saaks kaasata.

Jätkuvalt on kogu kooliaasta jooksul ka üks intensiivsem «Tagasi Kooli» nädal, kus loodame olulisi teemasid tõstatada tavapärasest rohkem. Sedapuhku on see aeg järgmisel kalendrinädalal.»

Milliseid suundumusi aastatega üldse programmi puhul välja tuua võib?
«Huvilisi on järjest juurde tekkinud. Võib-olla seetõttu, et oleme suutnud formaati vastavalt tagasisidele muuta. Kui aastaid tagasi alustasime, kutsusime kooli ainult mõne üksiku inimese. Esimesel aastal oli meil ainult kümme külalisõpetajat.

Nägime neid toredaid kogemusi, mida nemad selle tunni andmisest said ja järgmisel aastal aitasime korraldada juba 40 inimese liikumist. Mulle meenub üks koosolek, kus pidasime plaani ja mõtlesime, et miks me ei võiks sama võimalust anda kõigile huvilistele. Juba järgmisel aastal viis koolis külalisõpetajana tunde läbi kordades rohkem huvilisi.»

Millised esinejad kõige rohkem hinnas on olnud?
«Kõige rohkem on tahetud kooli kutsuda inimesi, kes võib-olla natuke tuntumad – nende vastu on väga suur huvi olnud. Samas on väga põnevaid teemasid välja pakkunud ka inimesed, kes pole avaliku elu tegelased.

Olen isegi külalistundide teemasid läbi vaadanud ja mõelnud, et küll on ikka huvitavaid ameteid ja kogemusi. Usun, et igal inimesel, kui ta natuke endasse vaatab, on kogemusi, mida õpilastega jagada.»

Milline võiks olla kõige unikaalsem amet või eriala, millest on tuldud kooli rääkima?
«Paar aastat tagasi tuli Viljandimaal kooli tundi andma üks vilistlane, kes läks sinna rääkima oma tööst õhujõududes. Ta saabus kooli helikopteriga ja tutvustas seal ka kogu masinavärki. Aga on tehtud ka igasugu vahvaid töötubasid, näiteks lastega koos leiba küpsetatud. Meenuvad ka tunnid, kus räägitud purjetamisest ja tehisintellektist.»

Kas külalistunnid keskenduvad peaasjalikult inimeste ametile või pigem elukogemusele?
«Neid on väga erinevaid. Mõni uurib, et millega õpilased seal tunnis on tegelenud. Lepitakse näiteks kokku, et tund keskendub mõne teooriaaspekti seostamisele praktilise töö või ülesandega.

Tullakse rääkima nii oma konkreetsest tööst kui üleüldisemalt elukogemusest. Hästi palju sõltub nii sellest, kui palju keegi on saanud valmistuda, kui sellest, milliseid ootusi õpetaja on seadnud. Mõeldakse, et õpilastele pakutav võimalikult väärtuslik oleks.

Näiteks käis ühes emakeeletunnis mõni aasta tagasi rääkimas üks kommunikatsiooni ja turundusvaldkonna inimene. Õpetajal oli soov, et ta illustreeriks oma kogemuste abil seda, miks ja kuidas on just tarvis tähelepanu õigekirjale pöörata, mis võimalusi hea õigekirjaoskus annab ja miks see on oluline.

Me ei piiritle seda tundi omalt poolt, rõhk on just loomingulisusel, kuid kindlasti tuleks alustada sellest, mis on endale kõige mugavam. Isiklik kogemus on väga hea koht, kust alustada.»

Kas olete saanud tagasisidet ka õpilastelt, kuidas nemad sellesse ettevõtmisse suhtuvad?
«Õpilased on toonud välja, et on põnev näha inimesi väljastpoolt, kuulda nende kogemustest ja tegemistest. Kindlasti on suur roll uudishimul: kes need inimesed on, miks ja kuidas nad siia kooli tulevad.»

Oskate ehk natuke statistikat jagada, et kuivõrd populaarne on programm Valgamaal olnud?
«Mullu osales Valgamaalt kümme kooli. Võrdluseks niipalju, et Võrumaalt oli neid viis, Viljandimaalt üheksateist ja Põlvamaalt üheksa.
Rääkides mullustest külalisõpetajate eelistustest tundide andmiseks «Tagasi kooli» nädalal, siis 16 külalisõpetajat oli valmis liikuma Valga linna tundi andma.»

Kui suurt huvi on koolid ja külalisõpetajad Valgamaa osas tänavu üles näidanud?
«Hetkel on neid maakonnast registreerunud kaheksa: Lüllemäe põhikool, Otepää gümnaasium, Palupera põhikool, Pühajärve põhikool, Tõrva gümnaasium, Tsirguliina keskkool, Valga gümnaasium, Valga vene gümnaasium.
Külalisõpetajatest on valmis liikuma Valgamaa koolidesse 19 inimest ehk kolme võrra rohkem kui mullu. Kuid veel pole hilja registreeruda nii koolidel kui külalisesinejatel. Seda saab teha programmi kodulehel.»