/nginx/o/2010/11/12/465466t1hf31e.jpg)
Veebruaris Eestis registreeritud töötute arv suurenes. Kuu lõpus oli töötuna arvel 43 871 inimest ehk 6,7 protsenti 16aastasest kuni pensioniealisest tööjõust, teatas töötukassa.
Valgamaal on töötuse määr kõrgeim
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrgeim ehk 12,2% oli registreeritud töötuse määr Valgamaal. Ida-Virumaal oli see 11,8%. Madalaim oli see Tartu- ja Viljandimaal, vastavalt 4,7 ja 5,1%.
Veebruaris registreeris end töötukassas 6211 uut töötut. Samas sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 2831 inimest.
Toetudes eelnevatel kuudel tehtud võrdlustele töötukassa andmetega töötuskindlustusmakse laekumise kohta võib väita, et tegelik hõivesse liikujate osakaal on veelgi kõrgem, sest kõik inimesed ei teata, et nad on leidnud uue töökoha.
Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid oskus- ja käsitöölised, keda oli 21%, lihttöölised moodustasid 19 ning teenindus- ja müügitöötajad 17% eelnevalt töötanud töötutest.
Töötukassa maksis veebruaris töötuskindlustushüvitist 11 338 inimesele ehk 24 protsendile kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 340 eurot ning hüvitisteks maksti kokku ligi 3,3 miljonit eurot. Ligikaudu 102 euro suurust töötutoetust sai veebruaris 9216 inimest ehk 19% kuu jooksul arvel olnud töötutest.
Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa veebruaris 510 inimesele. Keskmine veebruaris määratud hüvitis oli 1472 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 738 000 euro. Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa veebruaris 35 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 1602 eurot ning hüvitisteks maksti veebruaris üle 216 000 euro.