Valgamaal jäi pankrottide hulk samaks

Anne-Ly Ots Foto: Toomas Huik / Postimees / Scanpix

Varatute ettevõtete osakaal pankrotistunud ettevõtete seas tõusis 2012. aastal rekordilise 70,5 protsendini, selgub Krediidiinfo pankrottide paneeluuringust. Kahel eelneval aastal olid vastavad näitajad 62 ja 49%.

Eestis muutus möödunud aastal ametlikult maksejõuetuks 495 äriühingut, nendest 349 juhul pankrotti välja ei kuulutatud ning pankrotimenetlus rauges.

Pankrotistunud ettevõtete arvu osas jätkus hoogne kahanemise trend juba teist aastat järjest. Mullu vähenes nenee arv 128 ettevõtte võrra ehk 20,5%.

Valgamaal pankrotistus mulle kuus ettevõtet. Näitaja oli juba kolmandat aastat sama.

Krediidiinfo finantsanalüütiku Anne-Ly Otsa hinnangul on Eesti ettevõtete pankrotistumine saavutanud kriisieelse taseme ja stabiilsetes majandusoludes peakski jääma pankrottide arv 400–500 ettevõtte piiridesse. Seda kinnitab ka käesoleva aasta esimese kahe kuu pankrottide registreerimisteadete arv, mis on võrreldes möödunud aastaga jäänud praktiliselt samaks.

Maakonniti oli mullu kõige kõrgema pankrotistumise tasemega piirkonnaks Pärnumaa, kus oli 4,24 pankrotti tuhande ettevõtte kohta. Harjumaal oli see arv 3,37 ning Saaremaal 3,27. Valgamaal oli näitaja 2,46.

Sarnaselt Euroopa Liiduga on olnud Eestis kaks kõrgeima pankrotistumise tasemega valdkonda juba mitu aastat majutus-toitlustus ja ehitus, kus mullu pankrotistus tuhande ettevõtte kohta vastavalt 7,21 ja 5,97 ettevõtet. Üldse ei pankrotistunud ettevõtteid neljas valdkonnas: energia-, vee- ja prügimajanduses, tervishoius, mäetööstuses ning avalikus halduses.

Mullu pankrotistus iga 331. ettevõte ehk 0,3 protsenti kõigist Eesti firmadest.

Tüüpiline pankrotiettevõte on müügituluga alla 0,5 miljoni euro ning mitu aastat kahjumiga töötav omakapitalita firma. Pankrotistunud ettevõtetest rohkem kui kolmveerandil esines viimasel aastal maksuvõlg ja ligi veerandil pidev maksuvõlg kogu aasta jooksul.