Statistika näitab Palupera valda heas valguses

Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Võrreldes rahvaarvu muutust perioodidel 1989–2000 ja 2000–2011, võib eesti omavalitsusüksused jagada kuude rühma, teatas statistikaamet.

Kiireneva kasvuga omavalitsuste rühma moodustavad linnad ja vallad, kus rahvaarv kasvas mõlemal perioodil ning teise perioodi rahvaarvu kasv oli suurem. Rühma kuulub 19 omavalitsusüksust. Kõige rohkem kasvas rahvaarv Viimsi vallas Harjumaal: 1989. ja 2011. aasta vahel kolm ja pool korda.

Aeglustuva kasvuga rühma moodustavad linnad ja vallad, mis kasvasid mõlemal vaadeldaval perioodil, kuid teisel perioodil oli kasvutempo aeglasem. Rühma kuulub viis omavalitsusüksust.

Kolmandasse rühma kuuluvad linnad ja vallad, kus rahvaarv perioodil 1989–2000 kahanes, aga perioodil 2000–2011 kasvas. Rühma kuulub kuus omavalitsusüksust, kaasa arvatud Palupera vald Valgamaal.

Palupera vallavanem Terje Korss selgitas rahvaloenduse sellekohaste tulemuste avaldamise järel Valgamaalasele, et omavalitsuse elanike arvu kasvu taga on MTÜ Hellenurme Mõis.

«See mittetulundusühing haldab Lõuna-Eesti hooldekeskust, mille hoolealused rahvaloendajale elukohana meie valla määratlesid. Tegelikult on ka meil, nagu kõikides teistes meie maakonna omavalitsustes, kohalike arv vähenenud,» ütles Korss.

Neljandasse rühma kuuluvad linnad ja vallad, kus rahvaarvu kasv on asendunud kahanemisega. Rühma kuulub 17 omavalitsusüksust.

Viiendasse rühma kuuluvad linnad ja vallad, kus rahvaarv kahanes, kuid kahanemise tempo on aeglustunud. Rühma kuulub 37 omavalitsusüksust.

Kuuendasse rühma kuuluvad linnad ja vallad, kus rahvaarv kahanes mõlemal perioodil ja teisel perioodil oli kahanemine kiirem. Rühma kuulub 142 linna ja valda ehk 63% Eesti omavalitsusüksustest.

Seega on Eestis 19 kiireneva rahvaarvu kasvuga omavalitsusüksust ja 142 omavalitsusüksust, kus rahvaarv on kiirenevalt kahanenud.