Pikaleveninud talv nõuab hobiaednikelt lisahoolt

Aianduskonsultant Anneli Steinbruchi sõnul sobivad seemete külvamiseks hästi erinevad väiksed topsikud, mis tihti kapinurka kohunenud. Hästi lähevad kaubaks ka või- ja jogurtitopsid, piima ning hapukoore tetrapakid ja piima kilepakid. Foto: Erakogu

Aiandushuviliste aknalauad on täitumas väikeste potsikutega, milles võrsuvad taimed õuemulda ootamas. Pikaleveninud talve tõttu tuleb aga tavapärastes külvamise-istutamise harjumustes korrektiive teha.

Jardin OÜ aiandusspetsialisti Karin Lepa sõnul on taimede külvil kõige parem järgida seemnepakil olevat juhendit, mis näitab kuude lõikes, millal külvata, pikeerida ja välja istutada.

«Kuna sel aastal ei taha kevadsoe kuidagi kohale jõuda, võiks veel külvamata seemneid kindlasti külvata mõni nädal hiljem, kui pakendil õpetatud,» rääkis Lepp. «Taimedele, mille külv juba jaanuaris-veebruaris tehtud, tuleb luua võimalikult ideaalsed kasvutingimused,» lisas ta.

Aianduskonsultant Anneli Steinbruchi sõnul on väga oluline, et taim saaks piisavalt valgust. «Isegi kui endale tundub, et õues on väga valgusküllane, siis taimele võib väheks jääda ja tuleks kaaluda pisikeste taimelampide kasutamist.» Külvatud seemnetega täidetud karpide põhja soovitab Steinbruch lõigata augud, et üleliigne niiskus välja pääseks. «Karp tuleks asetada väikeste pulkade peale, et õhk ka alt ligi pääseks.»

Steinbruchi sõnutsi tuleks näiteks võõrasemade puhul püüda alandada kasvutemperatuuri, et taimed liialt pikaks ei veniks. «Kui tead, et näiteks aprilli alguses kannatab tavaliselt võõrasemad juba välja istutada, siis praegustes tingimustes see ei tuleks kõne allagi. Suur probleem on, mida ette võtta, et toas taimed välja ei veniks ja nii suureks ei sirguks.»

Tema sõnul on väljavenimise peamine põhjus liigne niiskus ja soojus. «Taim tuleks paigutada mõnda jahedamasse ruumi, et kasvu veidi aeglustada. Samas peab seal olema piisavalt valgusküllane,» lisas ta.

Aprillis külvamist jagub

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi aiandusosakonna dotsendi Ele Voolu sõnul tasub aprillis suvelilledest külvata aedastreid, peiulilli, daaliaid, ilukapsaid, suviflokse, petuuniaid. «Külvi aeg mõjutab otseselt taimede õitsemise algust, seega võib külvata paljusid liike, aga õitsvaid taimi saadakse sellisel juhul hiljem – sellega peab arvestama,» rääkis ta.

Amplitesse soovitab ta istutada taimi, millel õiepungad näha. «Taimede kasvu edukus sõltub temperatuurist, niiskusest, valgusest. Lihtsalt aknalaual taimi kasvatades on tihti probleem valgusega, kuigi silmale võib tunduda, et seda on piisavalt. Harunevatele taimedele mõjub kindlasti hästi ka kärpimine ja piisav kasvuruum ehk õigeaegne pikeerimine ja ümberistutamine,» rääkis Vool.

Lepa sõnul võiks aprillis köögiviljadest külvata kurki, kõrvitsalisi ja kes veel hiljaks jäänud, siis ka tomatit. «Kui õues juba soe, võib need päevaks viia õue kohanema, kuid päikese eest peab neid kindlasti õues varjutama. Toas ette kasvatatud taimed on algul väga õrnad,» rääkis Lepp.

Steinbruchi sõnul on osa köögiviljade külvamisel hea abimees kohvifilter. «Täida mitu kohvifiltrit turbaga ja külva sinna lühikese kasvuperioodiga taime seemneid – näiteks kõrvits, kurk, kabatšokk – ja lao filtrid karpi. Kui õige aeg käes on välja istutada, võtagi koos kohvifiltriga ja istuta sellega koos maha,» rääkis Steinbruch.

Välja istutamisel jälgi ilma

Kuigi internetist võib lugeda tarkusi, et märtsi lõpus peaks juba kasvuhoonesse katteloori alla külvama redist, tilli, sibulat ja lehtsalatit, tuleks siiski enne tegutsemist kaine mõistus appi võtta ning ilma ja olukorda hinnata. «Neid saaks märtsi lõpus külvata siis, kui kevad varajane. Praegu on muld külm kui mitte öelda külmunud. Algajale aednikule soovitaks jälgida, et muld oleks sulanud vähemalt labida sügavuselt,» rääkis Lepp.

Lepa sõnul tuleb potti külvatud lilletaimede õue istutamine kõne alla, kui öökülmade oht möödas. «Kevaditi tuleb ette ka seda, et kui ilmad ilusad ja taimed kasvukohale istutatud, tulevad külmad. Sellises olukorras tuleb kindlasti taimi öösiti katteloori või ajalehetorbikuga kaitsta,» ütles ta.

Maitsetaimed toas

Maitsetaimede kasvatamine toas on hea võimalus neile, kel pole mahti oma toimetusi ilmataadi vingerpusside järgi organiseerida. Kuid ka siin on mitu olulist nüanssi, mida tuleb teha, et mullast midagi ka tärkaks.

«Tuleb luua ideaalile võimalikult lähedased kasvutingimused. Peab kasutama palju valgust ja pimedal ajal lisavalgust. Temperatuur ei tohi olla liiga kõrge. Radiaator, mis sageli aknalaua all, annab liialt sooja ja kuivatab ka õhku,» rääkis Lepp. Maitsetaimede kasvatuspott ei tohiks kunagi läbi kuivada.

Anneli Steinburchi sõnutsi on väga oluline ka mulla õhutamine. «Õuetingimustega võrreldes ei liigu toas õhk sedavõrd palju. Sellepärast on oluline mullavalli topsi pinnal õhutada, et õhk kenasti ligi pääseks,» rääkis Steinburch.

Eriline minek noortaimedel

Bauhofi müügikonsultandi Ülle Niilus-Ahlqvisti sõnul läks lilleseemnete ostmise buum lahti juba jaanuaris. «Siis on inimestel aega mõelda, mida nad külvata tahavad.»

Erilist minekut on näidanud noortaimed, mis hobiaednikele mugavad, kuna enam ei pea muretsema  pikeerimise ega muu eest. «Need on väga peenikese seemnega, neid on raske pikeerida ning neile valgust ja soojust anda. Noortaime puhul seda muret aga pole – inimene istutab selle kohe toas potti ümber ja see kasvab mühinal edasi.» Hiljem istutatakse noortaim edasi näiteks amplisse.

Noortaime kannatab õue istutada, kui pluss­kraadid miinuste üle võimust on saanud. «Näiteks petuuniate, pelargoonide ja lobeeliate noortaimed on ikka väga soojalembesed.»