/nginx/o/2013/04/02/1667630t1he7d9.jpg)
Aasta esimeste kuude jooksul on Eestis plahvatuslikult kasvanud huvi väiksemate paneelmajade korterite vastu, kuna esimest kodu soetavad noored on muutunud krediidikõlbulikuks.
Kinnisvaraturul on toimunud suured muutused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui varem tegid tehinguid rohkem eesti keelt kõnelevad noored pered, siis nüüdseks on turule jõudnud ka vene keelt emakeelena kõnelev põlvkond, kes Eesti ühiskonnaga täielikult integreerunud ning kelle palgatase ja seeläbi ka ostuvõimekus ligikaudu võrdne eestlastega.
Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson ütles, et kui varasemalt andsid maaklerite töös tooni kesklinn ja Tallinna uued korterid, siis tänavu on oluliselt kasvanud huvi odavamate paneelmajade korterite vastu.
«Kõikidel peredel pole võimalik soetada endale pea kaks korda kallimat uut korterit ning paneelmajade väiksemate korterite vastu tunnevad huvi eelkõige noored pered, kellele on lisaks hinnale oluline igakuine kommunaalkulude suurus,» lausus Simson.
Kinnisvarakriisi põhi jäi enamustes Eesti linnades 2009. aastasse. Kinnisvarafirma andmetel on keskmised korteriomandi tehinguhinnad kriisi põhjaga võrreldes tõusnud kõige rohkem Kuressaares – suisa 128,7% võrra, olles praegu 792 €/m². Valgas on keskmine korteriomandi tehinguhind praegu 81 eurot ruutmeetri kohta, tõus on 28,9%.