Kevadiste ilmade saabudes ei ole veekogudel õhukeseks muutunud jääkiht turvaline. Päästeamet palub inimesi hoiduda nõrgale jääle minekust, sest see on eluohtlik.
Jääleminek on muutunud väga ohtlikuks
12. aprill 2013, 10:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soojemate ilmade saabudes sulab jää veekogudel õhukeseks, aga vesi selle all on tapvalt külm. Inimest kannab üldjuhul 10 sentimeetri paksune jääkiht, kuid päikese või vihmaga koguneb jäätunud pinnale vesi, mis jäässe imbudes muudab selle väga hapraks.
Eriti õhukeseks on muutunud jää sildade juures, kõrkjate ümbruses ning allika- ja suubumiskohtades. Samuti on jõgedes jää alati nõrgem kui järves või tiigis. Kevadel võivad jääolud muutuda tundidega: hommikul ületatud jõe- või järvejää ei pruugi õhtul inimest enam kanda.
Jää on alati pakkunud huvi ja põnevust lastele, kes ohtusid ei taju. Päästeamet palub lastevanematel mitte jätta lapsi veekogude läheduses järelevalveta. Neile tuleb selgitada ka jäälemineku ohtusid. Igal aastal on juhtunud traagilisi õnnetusi lastega, kes vanema teadmata läinud õhukesele jääle ja läbi selle vette vajunud. Käesoleva aasta veebruaris kukkus Viljandimaal läbi tiigijää 7aastane poiss, kes uppus.
Ka kalameestel tuleb reaalselt hinnata õrna jääga seotud ohtusid. Jääst läbi vajumisel võib inimene uppuda vaatamata ujumisoskusele, sest külm vesi halvab tegevusvõime mõne minutiga. Jäisesse vette kukkudes võib täiskasvanud inimene kaotada teadvuse kuni 10 minuti jooksul, lapsed ja vanemad inimesed veelgi varem. Väga oluline on, et jäässe tehtud kalastamisaugud on selgelt ja kaugele nähtavalt märgistatud!
Õrnale jääle minek on väga tõsine risk, millega võib ohtu seada nii enda kui päästma tulnud kaaslaste elu. Ohtlikku olukorda märgates tuleb paluda jääl viibijatel sealt kohe lahkuda ja teatada juhtunust hädaabinumbril 112.