Päästeamet tuletab meelde, et kulu põletamine on Eestis aastaringselt keelatud ning kulutuli hävitav ja ohtlik. Igal kevadel saab inimeste hooletusest alguse sadu kulupõlenguid, mis teevad kahju keskkonnale ja elusloodusele, hävitavad vara ning milles hukkub või saab raskelt vigastada inimesi.
Lõuna päästekeskuse pressiesindaja teatel on 22. aprilli lõunase seisuga sel aastal olnud Eestis juba 143 metsa- ja maastikutulekahju. Üle poole neist – 116 põlengut – oli möödunud nädalavahetusel. Eelmisel aastal samaks ajaks oli põlenguid olnud 243.
Selle aasta esimene traagiline kulupõleng juhtus pühapäeval Pärnumaal, kus päästjad leidsid Tori vallast Selja külast põletushaavu saanud ja kulupõlengus hukkunud üle 80aastase naise.
Kulupõlengute algusaeg sõltub ilmadest ja lume sulamisest – maapinna kuivades muutub kuluhein tuleohtlikuks. Maastikupõlenguid põhjustab eelkõige inimeste hooletus, olgu selleks siis sügisel niitmata jäänud hein, ohutusnõuetele mittevastav lõkke tegemine või maha visatud hõõguv tikk või suitsukoni.
Viimastel aastatel on palju juhtumeid, kus mootorsõidukite ja ATVdega heinamaal sõites on summutitorust lennanud säde süüdanud kuiva heina. Selleks, et kulupõlenguid vältida, peavad maaomanikud sügisel oma valdustes heina ära niitma. Kulutuli võib levida loetud minutitega üle põllulagendiku ja jõuda metsatukka või hooneteni.
Sageli saavad põlengud alguse hooletust lõkke põletamisest. Lõket on lubatud teha vaid nõrga tuulega – kui liiguvad ainult peenikesed puud, puuoksad ja -lehed. Lõkkekoht peab olema hoonetest ja metsast ohutus kauguses, sest hõõguvad sädemed võivad tugevama tuulega kanduda väga kaugele. Lõkkekoha ümbrus tuleb puhastada kuivanud taimestikust, okstest ning muust põlevmaterjalist.
Kasulik on ümbritsev süttimisohtlik kuiv maapind märjaks teha ning lõkkekoht kivide või mittesüttiva pinnasega piirata. Kõik lõkked peavad kasutamise ajal olema pideva järelevalve all ning käepärast tuleb varuda esmased tulekustutusvahendid: liiv, vesi või pulberkustuti. Metsas tohib lõket teha vaid selleks ette nähtud ja tähistatud kohas.
Lastele tuleb rääkida, millist kahju võib kaasa tuua nalja pärast tiku viskamine kuiva heina sisse. Lapsed ise ei oska oma teo tagajärgi hinnata ning lapsevanema ülesanne on sellise tegevuse ohtlikkusest rääkida. On juhtumeid, kus lapsed süütavad tahtlikult tulemasina või tikkudega kulu, et näha, kuidas tuli levib ja päästemasin kohale sõidab.