/nginx/o/2009/05/20/182160t1hb2ff.jpg)
Masu on Valgamaa kinnisvaraturu allakäigule viinud. Isegi üleriigilises turuanalüüsis ei leia Valga koos teiste väiksemate linnadega tehingute vähesuse tõttu kajastamist.
Valgamaa kinnisvaraturg tiksub ooterežiimil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ostu-müügiturg on praktiliselt seiskunud ning üksikud tehingud on pigem erand kui reegel,» kinnitas Pindi Kinnisvara Valga büroo maakler Hans Heinjärv Valgamaalasele.
Üldise pildi kinnisvaraturu olukorrast teeb Heinjärve sõnul pisut rõõmsamaks see, et üüriturg on võrreldes eelmise aastaga kahekordselt elavnenud. Samas pole siingi olukord kuigi hea. «Kuigi võimalikke korterite üürilevõtjaid on suhteliselt palju, on nende seas vähe maksujõulisi inimesi ning aina vähemaks jääb,» märkis Heinjärv.
Ta lisas, et üürnike maksevõime on kahanenud, kuna pole piisavalt raha garantiiraha maksmiseks või ei jõuta enam üüri maksta. Selletõttu on korteriomanikel omakorda tekkinud võlad pankade või korteriühistute ees, sagenenud on sundmüügidki. «Nii tunnetavad võimalikud kinnisvara ostjad, et on «tegijad» ning dikteerivad hinda,» ütles Heinjärv.
Samas on üürileandjad muutunud varasemaga võrreldes ettevaatlikumaks ning ilma tagatisrahata üürilepinguid enam ei sõlmita. «Üürile antakse peamiselt kinnisvarabüroo kaudu, et oleks tagatud juriidiliselt korrektne üürileandjat kaitsev leping,» kirjeldas Heinjärv.
Arvestades linnade suurust, on selge, et Valgas on üle kümne korra rohkem kinnisvara müügis ja üürile anda kui Tõrvas ja Otepääl.
Valgas on Heinjärve andmeil näiteks kahetoalise keskküttega korteri üür tänaseks kukkunud umbes 300 ning majade hind umbes 200 000 krooni võrra.
«Korterite müügihind on küll langenud, kuid keskmist langust on raske öelda, sest turu keskmist mõjutavad tugevalt sundmüügid ja kiirmüügid,» rääkis ta.
Kuid ta lisas, et hinnanguliselt on kahetoalise keskküttega korteri hind kukkunud umbes 50 000 ning kolme-neljatoalistel vähemalt 100 000 krooni. «Valdades saab kortereid juba aga «aitähi» eest,» sõnas Heinjärv piltlikult.