Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/05/22/183011t1h7899.jpg)
Valga depoo on sattunud tõsistesse raskustesse. Linnaelanikud ja keskkonnateenistus olid hädas, sest depoost tuli vagunite pesu ajal ebameeldivat lõhna. Nõuti, et 15. maiks oleks paigaldatud filtrid saaste- ja lõhnaainete püüdmiseks. Kehtima hakkas ka nõue, et pesusõlme väravad oleksid tsisternvagunite pesu- ja kuivatustsükli ajal kinni. Nõutud kuupäevaks sobivad filtreid siiski paika ei saadud.
Teistes samalaadsetes pesupunktides Balti regioonis filtreid ei kasutata ja keegi neid ka tegevdirektor Ilmar Tõlneri väitel ei nõuagi. Heameelega võetakse tema kinnitusel haisvad tsisternid remonti näiteks Daugavpilsi depoosse. Ka Tapa depoos probleeme ei olevat.
«Meie ütlesime esialgu sellistest remondiobjektidest ära ja tõenäoliselt peame seetõttu koondama mõned töötajad juba lähiajal. Asendus teistsuguste vagunitega ei ole eriti reaalne,» rääkis tegevdirektor.
Sellise lahendusega filtrid läheksid maksma miljoneid. Omanik selliste kulutuste jaoks aga luba ei anna - seda enam, et keskkonnalaboratooriumi mõõtmistulemuste põhjal ettevõtte territooriumil õhusaaste norme ületatud ei ole. Saastetase linnas oleks aga veel väiksem.
«Olukorra teeb meie jaoks keeruliseks asjaolu, et millised molekulid ja kus haisevad, ei ole õnnestunud täpselt kindlaks teha. Selge on ainult see, et need on naftaprodukti - gaasikondensaadi - hulgas,» tunnistas Ilmar Tõlner.
Nagu ta aga kolmapäeval selgitas, on samas tekkinud olukord, kus polegi vaguneid, mida pessu saata. Asja muudavad keeruliseks omandisuhted AS Eesti Raudteega. Eriti hulluks läks tema väitel asi tänavu, kui Eesti Raudtee struktuuris toimus sisemine jagunemine EVR Infraks ja EVR Cargoks.
AS Valga Depoo on küll eraettevõte, kellel on peahoone, kolm gruppi depooteid, tupikteed ja kaks pesutsehhi viivat teed. Kahjuks on ostu-müügiga tekkinud aga olukord, et kolm-neli pöörangut ja vedurite pöördering nende vahel kuuluvad ASile Eesti Raudtee.
«Sealt peame aga regulaarselt päeva jooksul mitmel korral üle sõitma ja depoo peab iga korra ja ühiku eest tasuma 50 krooni, esialgu oli kinnitatud isegi suurem tariif,» selgitas Ilmar Tõlner, lisades, et needki muutused toimusid sel aastal. Ta lisas, et Tapa depool sellist muret ei ole: ta on Eesti Raudtee allüksus.
Põhjalikumalt loe laupäevasest Valgamaalasest!