Folkloorifestival osutab maakonnale suurt au

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Merle Tombak

Rahvusvaheline folkloorifestival Baltica jõuab esmakordselt Valgamaale – täpsemalt Sangastesse. Baltica Sangaste maapäeva korraldaja Merle Tombaku sõnul on see tähelepanuväärne sündmus.

Kuidas õnnestus folkloorifestival Sangaste maile tuua?

«Üks olulisim põhjus on hea koostöö Eesti rahvusliku folkloorinõukoguga, kellega koos oleme Sangastesse toonud pärimuskoolitusi. Ühe käigus loodi Sangaste kihelkonna regilauluansambel Koidu Tähed, kellel märkimisväärne roll ka Sangaste maapäeval. On suur au ja vastutus nii tähtis festival Valgamaal vastu võtta.»

Mida festival endast kujutab?

«Baltica on Balti riikide suurim pärimuskultuuri alane ühisprojekt, mis viiakse läbi igal aastal järgemööda ühes kolmest riigist. Traditsioon sai alguse 1987. aastal Leedus.

Osa võtavad kõigi maakondade folklooriharrastajad, vähemusrahvuste folkloorirühmad ja rühmad välisriikidest. Rahvusvaheline folkloorifestival on üks kõige olulisemaid võimalusi tutvustada vaimset kultuuripärandit. Maapäevad võimaldava Eesti elanikel festivalist vahetult osa saada.

Baltica hoiab kultuuritraditsioonide paikkondlikku eripära ja tutvustab rahvalaule, -tantse, pillimuusikat, käsitööd ja rahvarõivaid nende ehedates vormides. Väärtustatakse tegevuses osalemist, mitte välist vaatemängu. Kommertsliku iseloomu välistavad CIOFFi (Rahvusvaheline Folkloorifestivalide ja Rahvakunstiorganisatsioonide Nõukogu – toim) folkloorifestivalide põhimõtted.»

Teil on ka CIOFFi sertifikaat. Mida see näitab?

«Baltica asub 2001. aastast CIOFFi folkloorifestivalide maailmakalendris. Vastavust kehtestatud tingimustele ja kvaliteedinõuetele tõendabki vastav sertifikaat. See omistatakse kümneks aastaks. Eestis korraldatava festivali sertifikaat anti üle 11. novembril 2010. aastal Tahitil.

See on suur tunnustus festivali korraldavale riigile. Staatus seab kõrgeid nõudmisi nii kunstilisele kui korralduslikule tasemele. CIOFFi egiidi all toimuvatele festivalidele on ülemaailmselt seatud kindlad reeglid, mille täitmist kontrollivad rahvusvahelised vaatlejad.

Festival on saavutanud osavõtvate rühmade ning rahvusvaheliste vaatlejate tunnustuse tänu autentsuse taotlusele, eeskujulikule korraldusele ja programmi eripärale: maa- ja pealinna päevade korraldamisele.»

Tänavuse festivali tunnuslause on vanasõna «Igal linnul oma laul». Kuidas seda tõlgendada?

«Eesti rahvusliku folkloorinõukogu juhatuse liige Igor Tõnurist on öelnud, et seda võib mõista nii otseselt kui ülekantult, kitsalt või laiemalt. Igal linnul on tõepoolest oma eriline laul, mis inimkõrvale võib tunduda nii kauni laulu kui lausa võika häälitsusena, sest vanasõna järgi «Lind laulab nii, nagu nokk on siatud».

Igal rahval on oma emakeel, rahva väiksematel rühmadel oma keelemurded: «Kuda moa, nii murre või egah kolgah uma kiil». Kuid vanasõna ütleb ka: «Igas talus ise taba» või «Igal perel oma mood», mis viitab samuti rahvakultuuri kohalikule eripärale.

Vanasõnast «Igal linnul oma laul» on ka teistsugune variant, mis viitab lauluviisile või linnu eripärasele laulumaneerile. Eesti folklooris ongi linnulaulude vokaalne järeleaimamine väga populaarne. Samas öeldi ka, et «Kuidas lind, nõnda laul».

Igor Tõnurist soovitabki festivalil osalejatel alustada oma kontserdikava koostamisel vanasõnast «Igal linnul oma laul» ja minna oma rahva pärimuskultuuri taasavastamises sügavuti ja laiuti nagu ülalmainitud eesti vanasõnad juhatavad.»

Festival toimub heina- ja meelaadaga ühel päeval. Mida laadalistele pakute?

«Festival jõuab Sangastesse 5. juulil, mil lossihoovis viiakse tõesti läbi ka järjekordne heina- ja meepäev. Kuna 2. juuli on rahvakalendris heinamaarjapäev, pöörame tähelepanu kõigele, mis heina ja taimedega seotud.

Heina- ja meepäeval on ka laat, kus põhirõhk värskel kohalikul meel ja meetoodetel, kohalikul leival ja muul kohalikul toodangul. Õpetatakse vikatit teritama, kasevihta ja heinakübarat ning heinatoite valmistama. Samuti saab MTÜ Maavillane eestvedamisel näha ja proovida taimedega lõngade värvimist.

Kohale tuleb Eesti Hobuskasvatajate Selts, kes tutvustab läbi aegade maamajapidamistes kasutusel olnud hobusetõuge. Sangaste lossis pannakse koostöös Valga muuseumi ja Aleksei Petersoniga üles tööriistade näitus. Korraldatakse ka matk lossi dendroparki.»

Kes pärimuspeo sisustavad?

«Õhtul lossi õuel algaval pärimuspeol astuvad üles folklooriansamblid Venemaalt, Sloveeniast, Keeniast ja  Leedust, lisaks väljavalitud eesti rühmad ja üksikesinejad. Peojuhid on Tiina ja Kristel Kukk. Toimub ka kihelkondade rahvarõivaste näitus. Päevale pannakse punkt simmaniga.»

Venemaalt tuleb kaks folklooriansamblit. Mida nemad pakuvad?

«Venemaad esindavad folkansamblid Koljadki ja Divo Udmurtiast. Koljadki loodi 1994. aastal ja koosneb Novõi küla kunstikooli õpilastest ja õpetajatest. Ansambli repertuaar ja pillide valik on väga lai – liikmed mängivad näiteks flööte, pikkvilesid, akordionit, balalaikat, rütmipille ja teisi vanu traditsioonilisi rahvapille. Ansambli hea kõla, traditsioone järgiv stiil ja lai repertuaar on igas eas publikule nauditav vaadata ja kuulata.

2006. aastal moodustasid Koljadkist väljakasvanud noored uue ansambli Divo, kelle liikmed püüavad hoida ja esitada autentseid pärimuslikke laule nõnda, nagu neid vanasti lauldud. Balticale on tulemas mõlemad ansamblid kokku 20 liikmega.»

Keda on Sloveeniast oodata?

«Sloveeniast tuleb Sangastesse folkloorirühm Karavanke väikesest linnast nimega Tržič. Rühmas on 100 tantsijat, muusikut, lauljat, näitlejat ja teisi kunstnikke, kes jagunevad viide rühma. Balticale tuleb 30-liikmeline täiskasvanute rühm.

Programmis on tantse, rahvakombeid ja rituaale ning rahvamuusikat kõigist kuuest Sloveenia piirkonnast. Omaette vaatamisväärsus on nende rahvariideid, mis valmistatud muuseumist leitud vanade eksponaatide ja Sloveenia rahvarõivaste raamatute järgi.»

Kas on teada, kes Leedust ja Keeniast tulevad?

«Leedust tuleb Sangastesse noorte folkloorirühm Ratilėlis, mis asutati 1991. aastal Kaunases. Noored laulavad, tantsivad ja mängivad rahvapille. Keenia kollektiivi osas on toimunud vahetus ning hetkel pole teda, kes tuleb.»

Lisaks Tartule, Tallinnale ja Sangastele jõuab 3.–7. juulini toimuv pärimusmuusikapidu Iisakule. Keda välisansamblitest sealsel maapäeval esinemas näha saab?

«Iisakul esineb folkloorirühm Indiast, kes toob kaasa rituaalse tanstudraama «Kathakali», mis pärineb 16. sajandist. Ghozlan Al-shamali folkloorirühm Jordaaniast esindab oma paikkondlikku pärimust. Rühmas on 30 liiget ja nad tantsivad oma piirkonna rahvatantse, tantsu saadab elav muusika traditsioonilistel pillidel. Veel tulevad esinema lätlased.»

Tagasi üles