Pisike elukas võib teha palju häda

Puuk. Foto: Kunnar Rüsülainen / Valgamaalane

Puukborrelioosi nakatumine on võrreldes eelmise aastaga veidi vähenenud, Valgamaal on tänavu registreeritud üks juhtum. Tuleb siiski teada, mida on tark teha või tegemata jätta, kui puuk on hammustanud.

Kui puukentsefaliiti esineb Eestis harilikult vaid aasta soojematel kuudel, siis puukborrelioosi avastavad arstid inimestel aasta ringi. Terviseameti andmetel nakatus tänavu viie kuuga borrelioosi 226 inimest, mullu samal ajal aga 244.

Valga haigla polikliinilise ja erakorralise meditsiini osakonna vanemõe Jane Talviku sõnul vajas eelmisel aastal haigla erakorralise meditsiini osakonnas puugieemaldamist 87 patsienti. «Viimane puuk sai patsiendilt eemaldatud eelmise aasta detsembris ning selle aasta esimene puuk veebruaris,» sõnas Talvik.

Kasutusel erinevad nipid

Kogemuste põhjal võib vanemõde öelda, et inimestel on puukide eemal­damiseks erinevaid salanippe. «Küll on puuke nahalt põletatud, küll tilgutatakse talle peale bensiini, vesinikku, alkoholi, eetrit, õlisid ning kodukeemiat,» rääkis meditsiinitöötaja. Sellised meetodid toovad Talviku sõnul siiski rohkem kahju kui kasu.

«Samuti ei tohi puuki kehast pigistada. Võib juhtuda, et surmavõitluse käigus puuk alles haigusetekitajaid haava eraldabki,» lisas ta.

Talvik soovitab inimestel, kes puuki eemaldada ei oska, minna kas perearsti juurde või tulla haigla erakorralise meditsiiniosakonna vastuvõttu. «Olen näinud väga drastilisi nahakahjustusi, kui on püütud ise puuki eemaldada – alates sügavatest väljalõigetest nahal kuni põletushaavadeni välja,» ütles Talvik.

Tähelepanuta ei tohi jätta ka lemmikloomi, kes nii õues kui toas ringi liiguvad ja on seega puukide tuppa kandjad.

Kui otsustatakse aga puuk ise eemaldada, tuleb kasutada väikseid pintsette, millega tuleb haarata putukat pea poolt, nii naha lähedalt kui võimalik. «Seejärel tõmba puuk ettevaatlikult otse välja. Pärast tuleb haav kindlasti desinfitseeriva vahendiga puhastada,» jagas ta õpetussõnu.

Puuk teeb arengus läbi kolm faasi

Oma arengus teeb puuk läbi kolm faasi: vastne, nümf ja täiskasvanu. Elutsükkel on lühike, tavaliselt kaks-kolm aastat. Selle aja jooksul kasvab ta kümnendiku millimeetri suurusest vastsest kolme-nelja millimeetri pikkuseks täiskasvanud olendiks, kes kuulub ämblikulaadsete sekka.

Igas arengustaadiumis toitub puuk ühe korra, vajades vaid mõne tilga verd. Enne kui ta asub verd imema, laseb ta oma kidadega varustatud iminoka kaudu haavasse natuke sülge. Sülg toimib osaliselt tuimestusvahendina, mis muudab hammustuse valutuks, samas sisaldab see ka vere hüübimist takistavat ainet.

Talviku sõnul on üpris tavaline, et puugihammustust ei märgatagi. «Kuna puuk läbib oma arengus eri faase, siis tõepoolest, inimesed tunnevad ära täiskasvanud puugi, kuid ei tunne vastset ega nümfi. Tihtilugu ei pöörata tähelepanu imepisikesele olendile nahal ja see pühitakse lihtsalt maha. Samas aga pole nakatumisel vahet, kellelt hammustada saadi,» selgitas Talvik.

Haiguse levitajad

Puugid on olulised nakkushaiguste levitajad. Nad kannavad edasi katku, tüüfust, tulareemiat, puukentsefaliiti, puukborrelioosi ja teisi haigusi.

Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik nakkushaigus. Viirused võivad levida inimesele ka nakatunud looma, näiteks kitse või lehma pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel. Haigus ei levi inimeselt inimesele, seega haige ei ole teistele nakkusohtlik.

Puukentsefaliidi viirusega nakatumisel ilmnevad üks-kaks nädalat pärast hammustust gripisarnased haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasvaludega. Liigeste ning lihaste valulikkuse vähendamiseks kasutatakse valu- ja põletikuvastaseid ainei­d. Need vaevused kestavad kuni nädala ja seejärel saab enamik inimesi terveks. «Ent umbes igal kolmandal nakatunul tungib viirus edasi ajju ja ajukelmetesse,» rõhutas Talvik.

See avaldub haiguse ägenemises: tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. «Loomulikult peab sellisel juhul viivitamatult arsti poole pöörduma,» nentis Talvik.

Enamik haigetest paraneb, kuid põdemise järgselt võivad jääda mitmesugused jääknähud nagu tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatus, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi ja see tõbi võib lõppeda ka surmaga. Haiguse läbipõdenud inimesel kujuneb aga eluaegne immuunsus.

Puukborrelioosi tunnus on nahalööve

Puukborrelioos on puukidega leviv haigus, mis kahjustab nahka, närvisüsteemi, liigeseid ja südant. Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva.

Puukborrelioosile on iseloomulikud palavik, peavalu, üldine nõrkus, pearinglus, liigeste ja lihaste valud, kaalu langus. Haiguse peamine tunnus on nahalööve – vähemalt viiesentimeetrise läbimõõduga punetavat laik, mis tekib 3–32 päeva jooksul pärast hammustust.

«Aja möödudes lööve kaob. Harvemini tekivad haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või mõnel juhul ka südames,» rääkis Talvik.

Sümptomid võivad ilmneda mõne nädala kuni kuu möödumisel nakatumisest. Haigusnähud on väsimus, peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, kerge palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas. Mõnikord esineb ühepoolset näonärvi halvatust. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega. Pärast läbipõdemist immuunsust ei teki ning inimene võib uuesti nakatuda.

Talviku sõnutsi arvavad patsiendid tihti, et kohe pärast puugihammustust on võimalik verest määrata antikehad ehk siis teada saada, kas puuk oli nakatunud või mitte. «Antikehad tekivad verre siiski alles kolm kuni kuus nädalat pärast nakatumist, kui on tekkinud ka esimesed haiguse sümptomid,» selgitas ta. Veel rõhutas Talvik, et diagnoosimisel on äärmiselt vajalik teada hammustuse kuupäeva.

Kuigi puukide eest kindlat kaitset pole, on siiski võimalik hammustuste vältimiseks mõndagi teha. Puukide levikualal käies tuleks kanda  kinnist, pikkade varrukatega riietust ja pikki pükse. Otstarbekas on tõmmata sokid püksisäärte peale.

«Eelistada tuleks heledaid riideid, sest nende peal on puugid hästi näha ja on võimalik nad juba enne hammustust eemaldada,» jagas Talvik õpetussõnu. Pärast metsaskäiku tuleks kogu keha üle vaadata. Kasutama peaks putukatõrjevahendeid.

Puukborrelioosi vastu vaktsiin küll puudub, kuid puukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud vaktsiinid nii täiskasvanutele kui lastele. «Vaktsineerida saab perearsti juures või eelregistreerimisega Valga haigla vaktsineerimise kabinetis,» lisas Talvik.

Eelmisel aastal registreeriti borrelioosijuhtusid 1546, 2011. aastal 2303. Puukentsefaliidi juhtusid registreeriti mullu 178, aasta varem 250. Valgamaal registreeriti eelmisel aastal 18 borrelioosi- ja kaks entsefaliidijuhtu.

Meelespea

Kui leiad puugi, kes on nahale kinnitunud, siis:

• ära satu paanikasse;
• ära häiri puuki, see tähendab ära kratsi, tiri, pigista või muul moel ürita vigastada kinnitunud puuki, sest puuk võib eritada nahasse sülge;
• ära pane kinnituskohale muid keemilisi vahendeid peale desinfitseeriva toimega vahendite;
• ära ürita puuke uputada, sest nad hingavad iga viie tunni tagant ühe korra.

Puugi eemaldamine

• Kaitse oma sõrmi kokkuvolditud paberrätikuga või kasuta kummikindaid.
• Võimaluse korral kasuta spetsiaalseid pintsette ja suurendusklaasi.
• Haara pintsettidega võimalikult nahapinna lähedalt.
• Tõmba puuki pintsette kasutades kindlalt ühtlase survega otse üles, et eemaldada puuk koos lõugtundlatega.
• Ära lömasta puuki, kuna tegemist võib olla haigusetekitaja kandjaga ning neid sisaldavad ka puugi kehavedelikud, kaasa arvatud imetud veri.
• Kui puugi pea jääb naha sisse, püüa seda eemaldada nagu pindu.
• Kasuta kinnituskoha desinfitseerimiseks enne ja pärast puugi eemaldamist antiseptilisi vahendeid.
• Pese pärast puugi eemaldamist käed ja pintsetid.
• Märgi puugi eemaldamise aeg kalendrisse ning kontrolli eemalduskohta 30 päeva jooksul, avastamaks võimalikke haigusnähtusid.
• Kui ilmnevad haigusnähud ja tekib ravi vajadus, võta ühendust perearstiga.
• Võimaluse korral säilita puuki kas 70kraadises alkoholis kaanega kindlalt suletud nõus või sügavkülmas –20 kraadi juures.

Allikas: Vikipeedia