Päevatoimetaja:
Mati Määrits
Saada vihje

Inimesed meenutasid koletuid tegusid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Piret Karu
Copy
Mälestusmiiting Valga Säde pargis
Mälestusmiiting Valga Säde pargis Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eile, 14. juunil on Eestis lipu- ja üleriigiline leinapäev. Eesti lipu heiskavad leinalipuna kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Lipu võivad heisata ka kõik teised.

Küüditatute mälestamisüritused leidsid aset paljudes Eesti linnades. Valgas koguneti keskpäeval tavapäraselt Säde pargis oleva mälestuskivi juurde.

Rahvaliku ettevõtmise korraldas linnavalitsus koostöös SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni muuseumi ja Memento Valgamaa Ühendusega. Juba aasta tagasi nõustuti Memento ettepanekuga võtta mälestustseremoonia läbiviimine linna kanda.

Kavas olid sõnavõtud, pärgade asetamine mälestuskivi juurde ja ühislaulmine. Ühislaulmine viidi läbi segakoori Rõõm ja Südamesõprade Seltsi koori eestvedamisel. Mälestussündmust juhtis SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon pedagoog-varahoidja Esta Mets.

Ööl vastu 14. juunit 1941. aastal toimus esimene massiküüditamine Eestis. Samal ajal korraldati küüditamisoperatsioone ka Nõukogude Liidu okupeeritud Lätis, Leedus, Ukrainas, Valgevenes ja Moldovas. Nälja, kurnatuse või tapeti NKVD läbi viidud tapmiste tõttu hukkus kokku umbes 6000 Eesti inimest.

Leinalipuna heisatakse lipud hiljemalt kell 8 ja langetatakse kell 22.

Leinalipp heisatakse lipumasti ilma musta lindita nõnda, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Lipuvardaga leinalipu heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 kuni 100 millimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi lipukanga alumise servani.

Tagasi üles