Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/01/14/117324t1ha00e.jpg)
Eesti plaan laenata Läti riigile 100 miljonit eurot on endiselt jõus, kuigi Läti majandus näitab viimasel ajal süvenevaid langusmärke.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja ütles, et Läti olud on muutunud samas mitmekülgsemalt kui ainult sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja eelarvepuudujäägi numbrist järeldada saab.
Lätile laenu andes tegid laenuandjad kindlaks laenuvajaduse, mille arvutamisel eeldati näiteks jooksevkonto defitsiiti 7,3 protsendiga SKP-st. Tegelikkuses on Läti jooksevkonto defitsiit sisuliselt kadunud, mille arvelt on samas vähenenud ka laenuvajadus.
«Selge on aga see, et Läti peab arutama muutunud olusid igakülgselt ka IMFi ja Euroopa Komisjoniga. Viimane on Läti abiprogrammi suurim rahastaja. Eesmärk on leida paslikud rahastamise tingimused muutunud majandusoludes, et Läti majanduse stabiliseerimist jätkata,» märkis pressiesindaja.
Eesti on osaline IMFi ja Euroopa Komisjoni Läti abiprogrammis.
Euroopa Komisjon on varem andnud mõista, et Läti süvenev majanduskriis sunnib rahvusvahelisi laenuandjaid kaaluma Lätile antud abipaketi tingimuste muutmist.
Eesti laenupaketi üksikasjad peaks selguma uue aasta alguses. Kuna Eesti antav laen on osa IMFi abipaketist, on sellel IMFi garantii. Eesti on samas toetusgrupis koos Poola ja Tšehhiga.