Uus seadus teenib nii kütte kui maaomanikke

Uue seaduse kohaselt kaasneb jahimeestel jahimaa enda kasutusse saamisega õigus küttida ulukeid ja korraldada jahipidamist. Samuti kohustus teostada ulukite seiret ja kooskõlastada oma tegevus maaomanikuga, kelle maal tegutsetakse. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Uus jahiseadus tõi muudatusi ning segadustki kõigile osapooltele. Asjaosalised üle maakonna said Valgas kokku, et seaduse mõju üle arutleda.

Põhiprobleem, mille uus jahiseadus lahendama peaks, puudutab omandiõigust. Praeguseni oli jahindus valdkond, kus eraomanikul puudus õigus ja võimalus kaasa rääkida, kuidas tema omandit kasutatakse.

Et veenduda, kas kõik osapooled muudatustest ühtmoodi aru saavad, korraldatigi Jaanikese jahiühingu juhi Jaan Balodise eestvedamisel kolmapäeval Valgas konverents.

Erametsaliidu poolt Valgamaa jahindusnõukogusse maaomanikke esindama määratud Andres Olesk ütles kokkusaamisel, et uus seadus teenib maaomanikku hästi. «Vanas polnud sellist mõistet nagu maaomanik. Uue kohaselt on see olemas. Lisaks on maaomanikul õigus sõlmida jahiseltsidega lepingut, vahetada jahilepingut, õigus küsida kahjude hüvitamist ja õigus kokku leppida,» rääkis ta.

Kohustus sõlmida leping

Jahimeestel on kohustus kooskõlastada tegevus maaomanikega, kelle maal tegutsetakse. Lepingusse märgitakse ka, kuidas käitutakse kahjustuste korral.

Oleski sõnul võib maaomanik jahiühendustega lepingut tehes küsida sisuliselt ka raha selle eest, et jahimehed tema alal küttida tohiksid, ta ise peab aga taolist tegu pigem vähetõenäoliseks.

«Leping sõlmitakse pigem kokkuleppena, et jahimehed teevad naabrivalvet. Nad viibivad sügisel päris palju looduses ja kammivad metsi läbi. Kui näevad tormimurdu, kopra- või üraskikahjustusi, teatavad nad maaomanikule. See on lepingu tegelik sisu ja arvan, et see teenib nii jahimehi kui maaomanikke,» rääkis ta.

Maaomanike esindaja sõnul on tarvis suurendada küttimismahte ja viia ulukite arvukus optimaalse lähedale. «Peame paika saama loendamise, see kindlasti lonkab paljudes jahipiirkondades,» arutles ta.

Oleski kinnitusel kehtis praeguseni olukord, kus maaomanikul polnud õigusi, mistõttu lasid jahimehed ulukite arvu kasvada selliseks, et loomi oleks võimalikult lihtne tabada. «Nüüd tuleb populatsioon viia selleni, millega on rahul kõik osapooled: maaomanikud, jahimehed ja põllumehed. Sellisel juhul ei oleks ka tõenäoliselt olulisi kahjustusi,» rääkis ta.

RMK eesmärk pole teenida kasumit

Jahiseaduse valmimise ajal käis debatt, kas RMK hakkab maa jahindusliku kasutamise eest nõudma jahimeestelt renditasu või mitte. Uue seaduse kohaselt sõlmib RMK kõigi jahiseltsidega, kes riigimaad kasutavad, lepingu, mille alusel tohivad kütid riigimetsades jahti pidada tasuta. Küll peavad nad hüvitama olulised ulukikahjud. Lepinguta riigimetsas jahti pidada ei saa.

RMK jahinduse peaspetsialist Kalev Männiste selgitas kolmapäeval, et oluline ulukikahjustus on selline, mille tagajärjel pole piisavalt palju terveid puid, et allesjäänut metsaks pidada.

«RMK käsitleb olulise kahjustusena seda, kui puud on alt ära murtud või koor üle kolmandiku puu ümbermõõdust vigastatud. Külgokste kärpimised ja üksikud hambajäljed ei ole oluline kahjustus,» märkis ta. «Jahipiirkonna kasutaja kõrvaldab olulised kahjustused kokkuleppel RMKga või hüvitab kulud rahas,» rääkis ta.

Valgamaa metskonna metsaülema Risto Sepa sõnul ei ole RMK eesmärk saada kahjustuste eest võimalikult suurt raha, vaid teha kõik, et neid oleks võimalikult vähe. «Ma ei saa öelda, et kahjustusi ei tohi üldse olla, sest siis peaksid kõik metsloomad surnud olema. Küll aga tuleb nende hulk viia normaalsele tasemele,» rääkis Sepp.

«Eesmärk on kasvatada teatud tüüpi metsa seal, kus see on ette nähtud. Näiteks kui on ette nähtud männimets, et me ei peaks seal hakkama mingeid vigureid tegema ja lehtpuid kasvatama,» lisas ta.

Sepp loodab, et uus jahiseadus paneb jahimehi rohkem mõtlema, edendab suhtlust maaomanike ja jahimeeste vahel ning ka ulukite loendus muutub täpsemaks.

«Usun, et uus seadus tekitab jahimeestes rohkem vastutustunnet. Kui seni luges ja lasi ta niipalju, kui tahtis, ning see kõik oli raskesti kontrollitav, siis nüüd hakatakse rohkem kõrvutama keskkonna teabekeskuse kogutud andmeid ja jahimeeste loendusi. Loodan, et ka lugemisandmed lähevad õigemaks,» rääkis ta.

Kontaktide otsimine pole kergete killast

Sepa sõnul tähendab uus seadus samas küttidele suurt tööd, et maaomanikud üles leida ja nendega lepingud sõlmida.

«Ideaalne variant on, kui kõigil on omavahel lepingulised suhted. Aga usun, et osa maaomanikega kontakti saamine läheb väga raskelt, kui maaüksus asub Valgamaal ja sellel on mitu kaasomanikku, kes elavad näiteks Tallinnas,» ütles ta.

«Eks variante on mitu: kohalikust omavalitsusest võib infot saada, internetist guugeldada, Facebookist otsida. See on ränk töö – eriti kui võtta arvesse, et osa kütte on juba väga vanad,» lisas Sepp.

Valga jahi- ja kalameeste ühistu juhatuse liikme Rein Rosenbergi sõnul saab samuti tõenäoliselt suurimaks katsumuseks saada kontakt maaomanikega, kes elavad näiteks hoopis välismaal. «Kuidas teha leping maaomanikuga, kui puuduvad kontaktandmed, aadressid? Paljud neist on ka isikukaitseseadusega kaitstud,» rääkis ta.

Samas nentis Rosenberg, et kui leping sõlmitud, on see kasulik mõlemale osapoolele.

MUUDATUSED

Maaomanikele

Uue jahiseadusega luuakse alus, et jahiselts ja maaomanik sõlmiksid lepingulised suhted ja lepiksid kokku, millistel tingimustel ja kuidas maaomaniku maa peal jahti peetakse.

Kokkuleppe üks osa peaks olema see, kuidas jahiloomade tekitatavat kahju ennetatakse ja tekkinud kahju kompenseeritakse.

Maaomanikul on võimalus vahetada välja jahipiirkonna kasutajat, kui talle kuulub vähemalt 51% jahipiirkonna jahimaa kinnisasjadest ja pindalast.

Väikeulukitele võivad oma maa piires jahti korraldada kõik jahimaad omavad maaomanikud.

Jahimeestele

Jahipiirkonnad säilivad ja nende seniste kasutajate kasutusõiguse lubasid pikendatakse kümneks aastaks.

Jahimeestel on kohustus kooskõlastada oma tegevus ja sõlmida leping maaomanikuga, kelle maal tegutsetakse.

Seni maksid jahimehed riigieelarvesse jahipiirkonna kasutamise eest tasu, edaspidi suhtlevad jahimehed maaomanikega otse.

Allikas: keskkonnaministeeriumi koduleht