Kolmapäeval, 3. juunil algas Lätis, Adaži polügoonil 2.-17. juunini korraldatava rahvusvahelise Balti pataljoni õppuse Baltic Eagle 2009 esimene kokkuharjutusfaas, milles osaleb pea tuhat kaitseväelast Eestist, Lätist ja Leedust.
Tuhat Eesti, Läti ja Leedu kaitseväelast alustas koostööharjutust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2. juunil alanud õppus on esimene kord, kui taasloodud Balti jalaväepataljoni üksused harjutavad koostööd maastikul lahingutegevusele võimalikult lähedases olukorras. Eelnevalt on kolme Balti riigi üksused läbinud hindamise rahvuslikul tasandil, pataljoni staapki on mitmel korral koostööd harjutanud.
Koostööõppele järgneb lõpuharjutus, kus hinnatakse pataljoni ja toetusüksuste lahinguvõimet lahingtegevusele võimalikult lähedastes tingimustes.
Balti pataljoni hindamisel kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud CREVAL hindamissüsteemi, mille järgi hinnatakse kõiki NATO riikide pataljone.
Balti pataljon on kolme Balti riigi ühine panus NATO reageerimisjõudude koosseisu 2010. aastal.
Pataljoni juhtriik on Leedu, kes paneb välja ligi poole 840mehelisest üksusest. Eesti panustab jalaväekompanii, luurerühma, logistilise toetusüksuse, sõjaväepolitseiüksuse ja staabiohvitseridega. Neisse kuulub kokku 192 kaitseväelast, mis on Eesti kaitseväe seni suurim panus NATO reageerimisjõududesse.
Pataljoni staabiülem on major Rain Jano Eestist, ülem kolonelleitnant Remigijus Baltrenas Leedust.
Baltic Eagle 2009 avas Läti kaitseväe juhataja kindralmajor Juris Maklakovs 2. juunil Adaži polügooni Kadaga sõjaväelinnakus.